Põhiseaduskomisjon laiendaks lastel topeltkodakondsuse omamist
„Komisjon oli toetav idee algse eesmärgiga, et alaealistelt ei võetaks riigi sunnijõuga ära naturalisatsiooni korras saadud Eesti kodakondsust,“ märkis põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste. „Kuid eelnõu tekst ja algne idee ei läinud päris kokku.“
Endise Riigikogu liikme ja praeguse haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski algatatud eelnõu kohaselt oleks seadusemuudatus lubanud topeltkodakondsuse säilitamise isikutel, kellel muu riigi kodakondsusest loobumine on võimatu, ohtlik või ebamõistlikult keeruline. Kuid komisjon eelistas pigem piirduda topetlkodakondsuse laiendamist vaid naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud alaealiste osas.
Kehtiva kodakondsuse seaduse järgi ei tohi Eesti kodanik olla samal ajal muu riigi kodakondsuses ning kui nad seda on, siis alustab Politsei- ja piirivalveamet Eesti kodakondsuse kaotamise menetlust. Erandiks on lapsed, kes on saanud kahe riigi kodakondsuse sünnijärgselt, nemad peavad 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.
Lapsevanema otsuse roll
Kodakondsuse seaduse § 29 muutmise seaduseelnõu (588 SE) algatanud Ossinovski kohaselt on esinenud juhtumeid, mil kahe määratlemata kodakondsusega vanemate Eestis sündinud laps on saanud Eesti kodakondsuse lihtsustatud naturalisatsiooni korras. Seejärel on lapse vanem astunud Vene Föderatsiooni (VF) kodakondsusesse ning VF ametiisikute soovitusel võtnud ka Eesti kodanikust lapsele VF kodakondsuse, teadmata Eestis valitsevast topeltkodakondsuse keelust.
Selle sammuga on laps muutunud Eesti ja VF topeltkodanikuks ning rikub Eesti seadust. Politsei- ja piirivalveametil tekib seadusejärgne kohustus algatada Eesti kodakondsuse äravõtmine. Seejuures saab VF kodakondsusest loobuda vaid sel juhul, kui üks lapsevanematest on muu riigi kodanik, kelleks aga Eesti määratlemata kodakondsusega isikuid ei peeta.
Põhiseaduskomisjon nõustus, et tulevikus võiks edasi arutada ideed, mille järgi laieneks topeltkodakondsuse sälitamise õigus lisaks sünnijärgselt topeltkodanikeks saanutele ka neile lastele, kes on Eesti kodakondsuse saanud naturalisatsiooni korras ning omandanud lisaks mõne teise riigi kodakondsuse. Samas peavad ka nemad 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.
