Põhiseaduskomisjon ei toetanud õigeusu jõulude muutmist riigipühaks
„Eesti on ilmalik riik, kus riik ja kirik on lahutatud. Seetõttu ei saa pidada ei põhjendatuks ega õigeks religioonist lähtuva riigipühade arvu suurendamist, eriti veel tähistada riiklikult ühte püha kahenädalase vahega, " ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste. „Mitte keegi ega miski ei takista Eesti elanikul täna tähistamast jõule vana kalendrit järgides oma kommete kohaselt jaanuaris, selleks ei ole vajadust kehtestada eraldi riigipüha."
Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (768 SE) eesmärgiks on täiendada pühade ja tähtpäevade seadust sätetega, mis muudavad 7. jaanuari ning ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks ja puhkepäevaks.
Eelnõu koostaja ning komisjonis seda tutvustanud Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ütles, et paljud Eestis elavad usklikud tähistavad jõule 7. jaanuaril ning selle päeva muutmine riigipühaks aitaks saavutada ühiskonnas suuremat tolerantsust ja solidaarsust. Ülestõusmispühade teise püha kohta märkis ta, et see on riigipüha enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides.
Põhiseaduskomisjoni liige Jaak Aaviksoo lausus, et igal riigipühaks nimetatud päeval peaks olema mitte üksnes kiriklik, vaid ka Eestile omane ajalooline ja kultuuriline taust, kuid 7. jaanuar ning teine ülestõusmispüha ei oma Eestis piisavalt tugevat kultuurilist tausta või traditsiooni, et neid riigipühadeks nimetada.
Eelnõu toetas kaks komisjoni liiget, vastu oli kuus ning erapooletuid oli kaks. Eelnõu mittetoetamise üheks argumendiks oli ka selle rahaliste mõjude analüüsi puudumine, kuigi eelnõu rakendumine tooks kaasa otseseid lisakulutusi ja saamata jäänud tulu riigile.
Eelnõu tuleb Riigikogu istungile esimesele lugemisele 20. jaanuaril koos põhiseaduskomisjoni ettepanekuga see menetlusest välja hääletada.
