Põhiseaduskomisjon ei toeta presidendi otsevalimist
Komisjoni ettepanek on viia esitatud eelnõu riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 11. aprillil ja eelnõu tagasi lükata. Seda ettepanekut toetas kuus, vastu oli kaks ja erapooletuks jäi kolm komisjoni liiget.
„Esitatud eelnõu näeb ette küll presidendi otsevalimise, kuid säilitab olemasoleva parlamentaarse riigikorraldusliku mudeli, kus pädevused on täpselt paika pandud ja tasakaalus. Kui me nüüd suurendame otsevalimisega ühe institutsiooni mandaati, võib see hakata tekitama erinevate võimutasandite vahel pädevuskonflikte ja viia senise mudeli tasakaalust välja. Küll pooldan ma seda, et parandatakse praegust presidendivalimiste korraldust, kus presidendi valib kas riigikogu või valimiskogu, et oleks selgelt piiritletud kampaania aeg ja avalikkusel oleks võimalik rohkem presidendivalimistel kaasa rääkida,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.
Keskfraktsiooni liikmete poolt välja pakutud põhiseaduse muudatuste kohaselt valitakse president vabadel valimistel, kus presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on erakonnal või vähemalt kümnel tuhandel hääleõiguslikul Eesti kodanikul. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest.
Keskerakonna hinnangul on Eesti ühiskond on küps valimaks endale väärilist riigipead ning põhjendatud on soov, et riigikogu loovutaks selle õiguse rahvale,“ rääkis põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal.
Keskerakonna peasekretär Toobal tõi näiteid erinevatest Euroopa riikidest, kus rahvas saab presidenti valida. „Näiteks Leedu, Austria, Poola, Portugal, Soome ja veel mitmed teised. Hiljuti seadustas otsevalimise Tšehhi Vabariik, kus rahvas sai riigipea valida selle aasta jaanuaris.“
Riigikogus on alates 1992. aastast arutatud 11 korral presidendi otsevalimiste seadustamist. Seda ideed toetanud oma ametisoleku ajal nii president Lennart Meri kui president Arnold Rüütel
