Põhikoolist langeb igal aastal välja 800 last
“Kuigi noorte välja langemine põhikoolist on Eestis aastatega vähenenud, on samas mitu korda rohkem nö piiri peal balansseerivaid õpilasi, kes vajaksid nii õppimisel kui ka suhtlemisel tuge,” ütleb Eesti avatud ühiskonna instituudi sotsioloog Ivi Proos ajalehes Pealinn.
Koolist välja langevad noored on ühiskonnale tõsine probleem. Haridustee poolelijätmise tõttu vähenevad oluliselt noore inimese valikuvõimalused. Hiljem on tal keeruline poolikuks jäänud kooliharidus kätte saada ja edasiõppimisvõimalusi leida, eriala puudumise tõttu ollakse tööturul teistega võrreldes halvemas seisus.
Ameerika Ühendriikides tehtud uuringud kinnitavad, et koolitee varakult pooleli jätnud inimesel on keskharidusega inimesega võrreldes kolm korda suurem oht saata oma elu mööda vaesuses. Ka kuritegevuse statistika kõneleb kõige sagedamini just niisugustest inimestest: riigikontrolli andmetel on iga kaheksas põhihariduseta 18–55-aastane Eesti elanik olnud vanglas või kriminaaluurimise all.
Selline olukord pole omane üksnes Eestile, vaid paljudele Euroopa riikidele. 2010. aastal on Euroopa Liidus võetud eesmärgiks, et põhihariduseta 18–24-aastasi noori ei oleks üle kümne protsendi.
“Ma ei ole kindel, kas selle eesmärgini on reaalne jõuda,” ütleb sotsioloog Iris Pettai. Tema sõnul on Eestis välja töötatud mitmeid huvitavaid programme varajase koolist välja langemise ennetamiseks, kuid seni on need keskendunud põhiliselt õppetöö tõhustamisele ja vähem noorte sotsiaalse suutlikkuse tõstmisele.
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva teatas Delfile, et kõige tähtsam on hoida haridussüsteemis noori inimesi, statistikas näitab seda väljalangevus põhikooli päevasest õppest. See näitaja on viimastel aastatel olnud kahanev.
2006/2007 õppeaastal langes põhikooli päevasest õppest välja 963 õpilast (0,6%), 2007/2008 õppeaastal 624 (0,5%) ning 2008/2009 õppeaastal: 423 (0,4%)
On ka teisi statistilisi näitajaid, mis käsitlevad õpingute katkestajaid, kuid neisse on lisaks koolilastele haaratud juba laiem ring inimesi, kes on koolikohustuslikust east väljunud, lisas Ladva.
