Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus võeti saadikute korraldatud palagani saatel 49 poolthäälega vastu
Riigikogu ei suutnud kuidagi vastu võtta põhikooli- ja gümnaasiumi seadust (PGS), sest koalitsioonisaadikud rikkusid opositsiooni hinnangul menetlusreegleid ning opositsioon vastas istungit juhtiva Laine Randjärve tegevusele jalgade trampimisega. Lõpuks võeti aga seadus ikkagi 49 poolthäälega vastu.
49 poolthäälega (34 vastuhäält) võeti vastu valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (340 SE), mille eesmärk on hariduskorralduse kaasajastamine: paremini tagada kvaliteetse hariduse võrdne kättesaadavus, muuta põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vorme, õppetöö korraldust, kooli juhtimist, õpetajate tööd, nende töö tasustamist. Seaduses on säte, mis kohustab gümnaasiumi pakkuma õpilastele erinevaid valikuvõimalusi.
Kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul võtab riik endale kohustuse senisest selgemalt tagada kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavus ning seaduse kohaselt peab aastaks 2020 igas maakonnas olema vähemalt üks riigi poolt ülal peetav gümnaasium.
Jätkatakse elukohajärgse kooli regulatsiooniga, kus igale lapsele tuleb tagada elukohajärgne kool ning vabade kohtade olemasolu korral võib klassi võtta ka konkreetse piirkonnaväliseid õpilasi. Koolikatseid antud seadus ei puuduta; seda regulatsiooni ei muudetud. Nii põhikoolidele kui gümnaasiumidele antakse võimalus ja õigus, mitte kohustus, kehtestada kevadperioodil üks lisakoolivaheaeg.
Klaas: “Oluline on muudatus, millega tagatakse paremini tugiteenuste kättesaadavus – eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog. Luuakse õiguslik alus maakondlike tugiteenuste keskuste rajamiseks, mis kindlasti oluliselt parandab nende kättesaadavust.“ Menetluse käigus jäeti kultuurikomisjoni ettepanekul antud seadusest välja kavandatavad muudatused seoses rahastamisega.
Palagan riigikogus
Enne seaduse vastuvõtmist tegi riigikogu möödunud öösel ööistungil sotsiaaldemokraat Eiki Nestori hinnangul praaki ja eelnõusse hääletati sisse muudatused, millest ühe paragrahvi järgi on riigieksami lävend 1 punkt ja teise järgi 20 punkti. Sellist vastuolulist seadust ei saa president välja kuulutada ja seetõttu oleks eelnõu menetlemise sotsiaaldemokraatide hinnangul pidanud katkestama.
Täna õhtul pärast kella viit lõpetati siiski PGSi teine lugemine, et juba täna edasi minna kolmanda lugemisega. Vahepeal oli aga riigikogu kultuurikomisjon Nestori sõnul need kaks erinevat riigieksami lävendi punkti kokku keevitanud üheks punktiks, mida riigikogu täiskogu teisel lugemisel heaks pole kiitnud.
Nestori sõnul on täiesti lubamatu, et kultuurikomisjon muudaks eelnõu teksti pärast teise lugemise lõpetamist, sest see paneb kahtluse alla, milleks üldse riigikogu suures saalis asju on vaja arutada. See ei häiri aga reformierakondlasi Rait Marustet ja Igor Gräzinit, kes on muutunud lihtsalt valitsuse advokaatideks ja lähtuvad Nestori sõnul põhimõttest, et las siis president lükkab seaduse tagasi, aga võtame selle täna vastu.
Riigikogu istungit juhatanud asespiiker Laine Randjärv proovis seadust kiirelt hääletusele panna. Opositsioonisaadikud tahtsid esitada tervet rida protseduurilist küsimust, aga Randjärv ei lubanud seda, mis omakorda oli opositsiooni hinnangul täiesti reeglitevastane käitumine. Randjärve käitumise peale hakkasid opositsioonisaadikud jalgu trampima, mille järel katkestas Randjärv istungi ja vaheaega pikendati järjest kuni kella poole 21ni õhtul.
