Tallinna Kaubamaja kaubapaigutaja Maret Uiga sõnul mõned kliendid lausa märgivad, et kas pean siis ainult turult riideid ostma, sest sobivas suuruses rõivaid ei ole. Päris palju küsitakse suuremaid jakke või pluuse, kirjutab Postimees.

Sama käib Uiga sõnul ka jalatsite kohta. “Eesti inimesed on laia jalaga, aga kauplustes müüakse kitsale jalale mõeldud kingi. Mõni ütleb, et nüüd on küll sada kingakauplust, aga jalga ei ole ikka midagi panna.”

Rõivakaupluse Reserved Eesti direktor Eve Peets ütles, et suuremaid rõivaid oleks rohkem vaja toota küll.

Põhjus, miks Eesti tootjad enamasti ühes suuruses rõivaid toodavad, peitub Peetsi arvates soovis vähem kulutada. “Kui hakata suuremaid rõivaid tootma, on kanga kulu suurem, samuti peavad suuremate numbrite puhul olema eraldi mudelid.”

Ametirõivaid valmistava AS Profline juhatuse esimees Urmas Rohi ütles, et kuna nende toodangu puhul on tähtis istuvus, siis on loomulik, et sobiva eseme leiab ka pikk või lühike inimene. Ametiriietus ei pea tema sõnul moekalt liibuv olema, vaid selles peab saama liikuda.

“Eesti tööstused järgivad aga ennekõike moejoont,” märkis Rohi. Tema hinnangul on probleemiks ka see, et masstootmises on lihtsam ja odavam keskenduda ainult kindlatele numbritele. Samuti ei uurita piisavalt, millise suurusega inimesed Eestis elavad.