Paraku on vastuvõtmist korraldavad organisatsioonid jätnud osa kauplusekette ja maakauplusi infota, mistõttu kaupmehed võivad patareide tagastajatega konflikti minna, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Kaupluste teavitamine on patareide tootjate ja kogujate ehk siis EES-Ringluse ja Eesti Elektroonikaromu töö,” selgitas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Malle Piirsoo. Ta rõhutas, et tänasest peab kasutatud patareisid ja akusid vastu võtma iga müügikoht, kes neid turustab.

Kogujad on saavutanud kokkuleppe suuremate kauplusekettidega ja paigutanud sinna ka spetsiaalsed konteinerid — kokku üle kahesaja.

“Me pole püüdnudki iga maapoeni jõuda, selleks pole ka jõudu. Aga eeldame, et kaupmehed on ise teadlikud ja hangivad infot. Meie poole võib pöörduda spetsiaalkonteineri ja plakatite saamiseks,” ütles MTÜ Eesti Elektroonikaromu juhatuse esimees Aivo Kangus.

Kangus rõhutas, et kui kauplusse, mis pole veel tagastamissüsteemiga ühinenud, tuuakse vanu patareisid, tasuks need panna kilekotti. “Sest patareidest võib välja voolata hape,” selgitas Kangus.

Aaspere pubi ja kaupluse omanik Aleksander Reineberg polnud patareimäärusest midagi kuulnud. “Vald on ju seadustega enam kursis, oleks võinud oma kaupmeestele öelda,” pahandas ta.

“Meil on 32 kauplust ja kõigis patareikonteinerid. Aga keegi pole meid teavitanud reedest kehtima hakkavast määrusest. Nii et infot ei anta, aga kui seadust rikud, on karistus nobe tulema. Polegi muud võimalust, kui hoida palgal kümme juristi, et kõigega kursis olla,” ütles OG Elektra kaupluseketi suuromanik Oleg Gross.

“Meie küll kasutatud patareisid vastu ei võta, kuigi müüme neid,” öeldi Rakvere Kirde hulgilaost. Mingit infot patareide tagasivõtu kohustuse kohta polnud nad saanud. Suures kimbatuses oldi AS-i Kaupmees kaheksa hiigellaoga keti Tallinna peakontoris. “Esimest korda kuuleme,” oli vastus.

Tõenäoliselt on Kuusalu vald Harjumaal üks Eesti keskkonnahoidlikumaid, sest patareide vastuvõtt on seal ammune reaalsus. Kõigis kauplustes asuvad Väätsa prügila siltidega vastuvõtukonteinerid.

Nii Kuusalu Konsumi asejuhataja Lydia Põlluvee kui ka Nurga poe juht Älis Leheroo kuulasid imestunult ajakirjaniku küsimust patareide vastuvõtu kohta. See olla nende vallas vallavalitsuse initsiatiivil ammu korraldatud. Konteinerid seisavad kauplusenurkades.

Perepoe juhataja Anu Kirsman haaras üle kümmekonna kilo kaaluva konteineri sülle, et näidata, kui suure hoolega keskkonnateadlikud Kuusalu inimesed patareisid tagastavad.

Paljudes patareides kasutatakse raskemetalle — kaadmiumi, elav­hõbedat ja pliid. Looduses või prügilas satuvad need ained pinnasesse või põhjavette. Jõu­des inimorganismi, põhjustavad raskemetallid vähki. Kuigi täna­päevastes patareides on vähem kahjulikke aineid, pole need siiski inimesele kahjutud. Peale kõige muu võivad liitium-ioonakud olla plahvatusohtlikud.