Plagiaadi tõttu on skandaale tekkinud nii Eestis kui mujal Euroopas, ameti on kaotanud nii ministreid kui ametnikke

 (23)
Plagiaadi tõttu on skandaale tekkinud nii Eestis kui mujal Euroopas, ameti on kaotanud nii ministreid kui ametnikke
Kollaaž

Täna selgus, et riigikogu liikme Rainer Vakra bakalaureusetöö oli plagiaat. Kui maailmas ringi vaadata pole akadeemiline plagiaat kaugeltki mitte haruldane nähtus. Sealjuures on arvukalt riigitegelasi, kes plagiaadi tõttu oma poliitilise karjääri lõpetama on pidanud.

Eestis on plagiaati kaua suhtutud märksa pehmemalt. Siiski on meilgi olnud kõrges ametis inimesi, kelle karjäärile on loomevargus surmahoobi andnud.

EESTI

Rain Annusvere, Viru vangla direktori asetäitja, Sisekaitseakadeemia vangivalvurite eksamikomisjoni juht

2010. aastal avastas Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi taotleva
Annusvere magistritööd retsenseerinud Sisekaitseakadeemia professor Anne Valk, et töös on väga palju talle tuttavaid kohti. Tuli välja, et Annusvere oli võtnud lõike viiest Sisekaitseakadeemias kaitstud tööst ja seda vähemalt 2/3 esitatud magistritööde ulatuses. Asja avastanud professor Valk oli juhtumisi plagieeritud tööde juhtendaja.

Annusvere lootis ilmselt, et TTÜ-s talle jälile ei jõuta, sest tööd, mida ta kasutas, valmisid Sieskaitseakadeemias.

Ülikool justiitsministeeriumisse ei teatanud, kuna esimese plagiaaditeo puhul anti see andeks. Kuidagi sai ministeerium sellest ikkagi haisu ninna ja kuigi asja ametlikult ei kommenteeritud, sunniti Annusvere tõenäoliselt lahkuma omal soovil.

Valeri Korb, riigikogu liige (Keskerakond)

Seotud lood:

24 . juunil 2015. aastal avaldas Venemaa internetileht Dissernet ekspertiisi, kus väideti, et Keskerakonda kuuluv riigikogu liige Valeri Korbi aastal 2002 Peterburi Riiklikus Ülikoolis kaitstud teadustöö 286 leheküljest esineb plagiaadikahtlus enam kui 200 leheküljel, ülejäänud leheküljed ei sisalda aga enam kuigivõrd teksti.

Ka semiootik Mihhail Lotman kinnitas, et tegemist on ilmselge plagiaadijuhuga.

Lotman selgitas, et lõviosa teksti on võetud allikast, mis räägib hoopis politseitöötajatest (siseasjade organite töötajatest). Tema sõnul otsiti internetist sarnaseid tekste ja asendati find and replace meetodiga nt "kursandid" "munitsipaaltöötajatega". Mõningates kohtades jäi aga asendus tegemata, mis juba iseenesest plagiaadi reedab.

Mingeid tagajärgi Korbi töö kohta tehtud avastusel peale avalikku häbiposti polnud, sest Disserneti juhtfiguuri ajakirjaniku Sergei Parohomenko sõnul on Venemaal on selliste pettuste jaoks aegumistähtaeg.

Andres Menind, lambakasvataja ja Maaülikooli projektijuht

Maaülikoolis 2013. aasta jaanuaris teemal "Biomassi eeltöötluse ja kütusteks väärindamise iseärasused" doktoritööd kaitsnud Andres Meinindi doktorikraad võeti talt ära paar kuud hiljem aprillis, pärast seda, kui teksti kolme plagiaadituvastusprogrammiga.
Õpetajate Lehe andmeil tuli välja, et töös on kasutatud lõike teiste autorite töödest korrektselt viitamata. Sellega rikuti nii ülikoolis kehtivat korda, autoriõiguse seadust kui ka teadlaste eetikakoodeksit.

Eesti Maaülikooli õppeprorektor Paavo Kaimre ütles, et tegemist on pretsedenditu juhtumiga, ülikooli asutamisest 1951. aastal polnud plagiaadi tõttu kelleltki kraadi ära võetud.

Menind esiteks vaidlustas asja ja läks hiljem asjaga kohtusse, kuid jäi pärast pikka protsessi ikkagi kaotajaks.

Menind oli doktoritöö kaitsmise ajal ülikooliga seotud, juhtides sel rahvusvahelist koostööprojekti. Pärast juhtunut sai Menindist Jõgevamaal lambakasvataja.

Muud juhtumid Eestis

Lisaks akadeemilisele plagiaadile on Eestis välja tulnud ka mõningaid teisi kurioosseid loomevarguse juhtumeid.

Möödunud aastal lahkunud eesti keele õpetaja, pedagoogikaõppejõud ja literaat Priit Kruus rääkis oma 2015. aastal esietendunud dokumentaallavastuses „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine”, kuidas Tallinna Tehnikaülikool, nüüdse nimega TalTech plagieerist plagiaadivastast juhendit, mille ta oli oma õpilastele koostatud. Kruusi sõnul ei küsinud ülikool temalt materjali avaldamiseks ei luga ega ka viidanud selles kordagi talle kui autorile.

Ka sai plagiaadisüüdistuste osaliseks Keskerakonda kuuluv riigikogu liige Erki Savisaar, kes jäi ajalehe Postimees teatel vahele Riigikogu keskfraktsiooni liige Erki Savisaar luges riigikogus peaministrile rahvastiku vähenemise kohta arupärimist esitades peaaegu sõna-sõnalt ette psühholoog Avo-Rein Terepingi Postimehes ilmunud arvamusloo «Eesti on rahvastikukriisis».

SAKSAMAA

Jorgo Chatzimarkakis, endine Euroopa Parlamendi liige, ALDE fraktsioon.

Internetiplatvormi VroniPlag Wiki andmetel oli üle 70 protsendi Chatzimarkakise doktoritööst plagiaat. 2011. aasta 13. juulil otsustas Bonni ülikooli filisoofiateaduskonna nõukogu Chatzimarkakiselt doktorikraadi ära võtta. Otsuse kohtus vaidlustamine tulemusi ei andnud.

Bijan Djir-Sarai, Bundestagi liige (Vaba Demokraatlik Partei – FDP).

VroniPag Wiki andmetel sisaldas doktoritöö arvukaid ebapiisavaid andmeid allikate kohta. Kölni ülikool võttis Djir-Sarailt 2012. aasta 5. märtsil doktorikraadi ära.

Karl-Theodor Maria Nikolaus Johann Jacob Philipp Franz Joseph Sylvester Buhl-Freiherr von und zu Guttenberg ehk lühemalt Karl-Theodor zu Guttenberg, Saksamaa majandus- ja tehnoloogiaminister (2009) ning kaitseminister (2009-2011), erakond CSU.

Guttenbergi süüdistati plagiaadis tema 2007. aastal Bayreuthi ülikoolis kaitstud doktoritöös. 2011. aasta alguses esitati esimesed süüdistused, et Guttenberg on võtnud mitmed lõigud oma doktoritööst pea sõna-sõnalt tsitaadina märkimata ja allikale viitamata teistest publikatsioonidest. 2011. aasta 23. veebruaril võttis Bayreuthi ülikooli õigus- ja majandusteaduskond Guttenbergilt doktorikraadi ära. Ministriametist lahkumast keeldus Guttenberg siis kindlalt ning teda toetasid liidukantsler Angela Merkel ja CSU esimees Horst Seehofer. Pärast teravat kriitikat akadeemilistest ja poliitikaringkondadest teatas Guttenberg lõpuks 2011. aasta 1. märtsil tagasiastumisest kõigist poliitilistest ametitest. Ta loobus ka Bundestagi liikme kohast. Bayreuthi ülikooli uurimiskomisjon jõudis pärast kolmekuulist uurimist järeldusele, et Guttenberg on jämedalt rikkunud teadustöö tegemise standardeid. Plagiaati esines kogu töö ulatuses, originaalteksti oli ümber formuleeritud, lauseehitust muudetud, kasutatud sünonüüme ja osi välja jäetud. Komisjon leidis, et tegemist oli teadliku tegevusega. 2011. aasta novembris lõpetas Hofi prokuratuur autoriõiguse rikkumise kriminaaljuurdluse Guttenbergi vastu tingimusel, et ta annetab 20 000 eurot heategevuseks. Guttenbergi töös leiti küll 23 autoriõiguse rikkumist, mille eest oleks võinud süüdistuse esitada, aga leiti, et autorite kantud kahju on marginaalne.

Silvana Koch-Mehrin, Euroopa Parlamendi liige, FDP.

Koch-Mehrini cum laude kaitstud doktoritöö vastu esitati plagiaadisüüdistused 2011. aasta aprillis, mida uuris Heidelbergi ülikool. Prokuratuur tegi kindlaks, et võimalikud autoriõiguse rikkumised on aegunud. 2011. aasta 11. mail teatas Koch-Mehrin oma tagasiastumisest FDP delegatsiooni juhi kohalt Euroopa Parlamendis, parlamendi asepresidendi kohalt ja FDP juhatusest. 2011. aasta 15. juunil teatas Heidelbergi ülikooli komisjon Koch-Mehrinilt doktorikraadi äravõtmisest, sest töös oli kasutatud võõrast intellektuaalset omandit, mida esitati enda oma pähe.

Ursula von der Leyen, Saksamaa praegune kaitseminister, CDU.

Osalise plagiaadi süüdistus esitati von der Leyeni doktoritöö vastu 2015. aastal. VroniPlag Wiki andmetel moodustas plagiaat von der Leyeni tööst 43,5 protsenti. Hannoveri meditsiinikõrgkool viis läbi ametliku uurimise ja otsustas 2016. aasta 9. märtsil, et von der Leyenile jääb kraad alles.

Annette Schavan, Saksamaa haridus- ja teadusminister 2005-2013, CDU.

Plagiaadikahtlus Schavani doktoritöö suhtes tekkis 2012. aasta mais. Väidetavalt oli ilma allikatele viitamata selle 325 leheküljest üle võetud 94. 2013. aasta 5. veebruaril leidis Düsseldorfi ülikooli filosoofiateaduskonna nõukogu, et tegemist oli plagiaadiga ja Schavan kaotas doktorikraadi. 2013. aasta 9. veebruaril teatas Merkel, et rahuldas väga raske südamega Schavani tagasiastumisavalduse.

HISPAANIA

Paljudele Hispaania poliitikutele on teaduskraade andnud Kuningas Juan Carlose ülikool (URJC) Madridis. Aastaid on aga kahtlusi tekitanud ülikooli akadeemiline ausus. 2016. aastal süüdistati korduvas plagieerimises oma karjääri jooksul ülikooli kantslerit Fernando Suárezit. Plagiaadis süüdistati Madridi regiooni peaministrit Cristina Cifuentest (Rahvapartei – PP) ja PP praegust juhti Pablo Casadot.

Esimese ohvri nõudis URJC skandaal 2018. aasta 11. septembril, kui plagiaadi tõttu astus tagasi Hispaania tervishoiuminister Carmen Montón (sotsialistlik partei – PSOE).

Plagiaadisüüdistused hakkasid seejärel keerlema Hispaania praeguse peaministri Pedro Sánchezi ümber. Jutt käis tema 2011. aasta doktoritööst, mis oli kaitstud teises ülikoolis. Väideti, et see on plagieeritud mitmetest allikatest, sealhulgas töödest, mille juures Sánchez on olnud kaasautor. Peaminister eitas süüdistusi.

Konservatiivsed väljaanded nõudsid, et Sánchez avaldaks oma doktoritöö, mida ta ka tegi koos Turnitini ja PlagScani analüüsidega. Oponendid nõudsid, et Sánchez annaks parlamendi ees tunnistusi.

Kui kära Sánchezi doktoritöö ümber näis vaibuvat, kerkisid esile uued süüdistused tema koos kaasautoriga 2013. aastal kirjutatud raamatu aadressil. Selles oli ühe Hispaania diplomaadi kõne ilma viiteta. Sánchezi sõnul oli see tahtmatu viga ja ta lubas selle parandada.

Samal ajal on Hispaania meedia leidnud, et URJC-s on kuni 500 Itaalia tudengile antud õigusteaduse kraad, kuigi neil on olnud väga piiratud hispaania keele oskus.

RUMEENIA

2012. aasta juulis olid plagiaadisüüdistuste tõttu sunnitud ametist lahkuma mitmed ministrid. Süüdistati ka tollast peaministrit Victor Pontat, kellel õnnestus siiski ametisse jääda, kuni ta oli sunnitud lahkuma 2015. aastal pärast ohvriterohket ööklubitulekahjut.

UNGARI

Aastatel 2010-2012 Ungari president olnud Pál Schmitt kaitses oma doktoritöö summa cum laude 1992. aastal kehakultuuri ülikoolis. 2012. aasta jaanuaris süüdistas Ungari ajakiri HVG Schmitti töö plagieerimises Bulgaaria spordieksperdi Nikolaj Georgievi doktoritööst. Schmitti töö näis olevat Georgievi oma otsetõlge. Ungari presidendi kantselei väitis, et Schmitt ja Georgiev on sõbrad ja tegid koos tööd samade allikatega. Hiljem tehti kindlaks, et 17 lehekülge tööst on plagieeritud Saksa spordisotsioloogilt Klaus Heinemannilt. Semmelweisi ülikooli, mille osaks kehakultuuriülikool oli muutunud, kinnitas 27. märtsil plagiaati, aga ei süüdistanud Schmitti („autor võis arvata, et dissertatsioon rahuldas nõuded”). Siiski otsustas ülikooli senat 2012. aasta 29. märtsil Schmittilt doktorikraadi ära võtta. 2. aprillil teatas Schmitt oma tagasiastumisest presidendiametist.

SOOME

2018. aastal teatas Jyväskylä ülikool, et välise uurimise käigus tehti kindlaks, et Põlissoomlaste presidendikandidaadi Laura Huhtasaari 2003. aasta magistritöö on suures osas plagieeritud. Leiti, et umbes 80 protsenti järeldustest multikultuurse hariduse kohta olid töös viitamata kopeeritud. Siiski Huhtasaarilt kraadi aegumise tõttu ära ei võetud.

HORVAATIA

2017. aasta veebruaris süüdistati plagiaadis Horvaatia haridus- ja teadusministrit Pavo Barišićit. Sai teatavaks, et 2011. aastal oli Spliti ülikooli eetikakomitee süüdistused tagasi lükanud. Asja lasti uurida ka Saksamaa Augsburgi ülikoolil, mis leidis 2018. aasta veebruaris samuti, et Barišići töö ei ole plagiaat.