Plaan seiskus: ühte suurt kohtumaja esialgu ei tule, kohtunike atesteerimise mõtet peab veel täpsustama
Eesti Päevaleht kirjutas mõne nädala eest, et justiitsministeeriumis küpseb kava luua praeguse süsteemi asemel üks maakohus, üks ringkonnakohus ja üks halduskohus. Samuti loodavat kohtutevahelised võrgustikud ja kohtusisesed osakonnad (näiteks eestkostejärelevalve osakond). Kavas olevat kehtestada ka kohtunike atesteerimine, mida teostab kõrgemalseisev kohus.
Selline kava ei meeldinud Eesti kohtunikkonnale mitte sugugi. „Igal juhul ei saa kohtute ühendamine ega kohtunike atesteerimine olla sellised muudatused, mida saaks teha laiema aruteluta,” kommenteeris Harju maakohtu kohtunik Anu Uritam teemat augusti lõpus Eesti Päevalehele.
Täna istuski koos kohtute haldamise nõukoda (KHN), mis otsustas, et nn ühe kohtu kavaga edasi ei minda, kohtunike atesteerimise mõttega peab veel tööd tegema.
„Arutelus osalenud KHN-i liikmed ja kohtujuhid leidsid, et mõte anda kohtuniku tööle tagasiside on õige suund, kuid mis vormis, ja kuidas see praktikas toimima hakkab, on edasise arutelu fookus,“ lausus KHN-i tööd juhtiv Riigikohtu esimees Villu Kõve.
KHN otsustas, et ühe kohtu loomise ettepanekuga edasi ei minda, vaid töötatakse detailsemalt läbi teine idee ehk teatud liiki kohtuasjade üleriigilise jagamise võimaldamine. „Arutelus osalejad andsid väga palju häid mõtteid ja edasiviivaid ideid, kuidas erinevaid kohtutööd tõhustavaid kavatsusi reaalselt edasi arendada,“ sõnas Kõve.
Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep tänas nõukoja liikmeid ja kohtujuhte viljaka arutelu eest. „Saame kohtunikkonna toel jätkata kohtute töökoormuse ja -kiiruse ühtlustamisega. Viime osa asju, mida arutatakse kirjalikult või video teel, kohtute vahel üleriigilisse jagamisse. See täiendab juba jõustunud võimalust, et ringkonnakohtute esimehed võivad kohtute vahel ajutiselt tööd ümber jagada. Süvendame kohtunike spetsialiseerumist. Loome võimaluse, et kõrgemad kohtud saavad anda kohtunikule tema töö kohta tagasisidet. Parandame kohtujuristidest kohtunikele järelkasvu ettevalmistamist. Õigusemõistmise asjatundlikkusest ja usaldusväärsusest võidab terve ühiskond,“ lisas Peep.
Kohtute haldamise nõukojas on 11 liiget, sinna kuuluvad riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, riigi peaprokurör ja advokatuuri esimees ning õiguskantsler või tema esindaja. Justiitsminister või tema esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega. Nõukoja tööd juhib Riigikohtu esimees.
