„Uus sisetänav avaneb väga mugavalt peatänavalt, Narva maanteelt otse vanalinna suunas. Praegu läbivad väga paljud seda teekonda läbi Coca-Cola Plaza, kuid edaspidi loodame viia põhilise läbikäigu Postimaja ja Plaza vahelisele sisetänavale,“ ütles Coca-Cola Plaza hoone omaniku Baltic Horizon Fundi fondijuht Tarmo Karotam.

Karotame sõnul muudab uus sisetänav piirkonna ka visuaalselt atraktiivsemaks, sest plaanis on luua spetsiaalselt jalakäijatele mõeldud alad, mis tulevad praeguse tarastatud tagahoovi asemele. „Selle uuendusega muudame ka sadamast piki Hobujaama tänavat tulijate jaoks pääsu vanalinna kiiremaks,“ lisas ta.

Kogu parkimine on plaanis on viia maa alla. „Eesmärk oleks kogu sealne maa-alune parkla ühendada, et ka Rotermanni kvartal saaks oma parklale paremat kasutust. Läbi selle parandame parkimise infrastruktuuri,“ sõnas Karotam. Ta märkis, et praegu pargivad kino hoone ees tihti organiseerumatult autod, mis tihti ka jalakäijatele ette sõidavad. Lisaks on hoone juures ebamugavad piirded ja jalakäijate loomulik trajektoor pole nii turvaline, kui võiks olla.

Projekti viiakse ellu koos Postimaja hoone omanikuga. Mõlemad eraettevõtjad näevad, et uuendused muudavad sealse ärikinnisvara funktsionaalsemaks ja Coca-Cola Plaza ärihoone pealekauba moodsamaks ja väljapoole avatumaks.

Karotam rõhutas, et üha rohkem fondi investoreid soovib näha investeeringuid, mis on sotsiaalse vastutuse printsiibiga kooskõlas ja soovitakse panustada muudatustesse, mis ka laiemat kasu tooksid. Plaanitud muudatused käivad käsikäes linna arengutega ja arvestades peatänava ning meresuunaliste ühendusteede ideelahendusi.

Karotame hinnangul võiks ideaalis uuendusi silmaga näha olla kahe kuni kolme aasta pärast.

Arhitekt innustab looma inimkeskset tänavaruumi
„Ei pea olema arhitekt, et märgata magistraalikeskse linnaplaneerimise tupikussejõudmist, millega seisavad silmitsi maailma kõik vähegi suuremad linnad. Meie liikumisvajadus suureneb, aga laienemisruum linnasüdametes puudub. Ruum saab lihtalt otsa, sõiduradu juurde teha pole enam kuhugi ja inimesi veel rohkem seinte äärde ajada enam ka ei saa.


Aastakümned magistraalikeskset linnaplaneerimist võib jätta mulje, nagu linnaruumi teisiti kasutada ei saakski, kuid paljude edukate välismaiste näidete ja isikliku kogemuse põhjal tean, et saab küll ja väga edukalt.


Kui hakatakse monofunktsionaalset liikluskoridori asendama inimkeskse tänavaruumiga, põrkub see sageli vastu suurt skepsist. See on normaalne ja vajalik, sest kriitilised küsimused tuleb ära küsida ja murekohad lahti rääkida enne, kui hakatakse päriselt ehitama.


Kuid igal pool, kus sellised julged muutused on ette võetud, on juhtunud viis asja: ähvardatud liikluskaos on olemata jäänud, tänav on muutunud transiitruumist olemise- ja ajaveetmisruumiks, piirkonna ettevõtetel on hakanud paremini minema, ning selliste kohtade ümber on tekkinud tugev kogukonna- ja piirkonnaidentiteet.


Ka Tallinna Peatänava projekti suur eesmärk on, et meie linnasüda tähendaks inimesele paljudest mõnusatest kohtadest koosnevat head, tegevusrohket linnaruumi, mitte magistraalkoridoridest killustatud ohtlikku ja lärmakat transiittsooni. Kui selle ettevõtmisega haakuvad juba eos piirkonna elanikud, ettevõtjad, arendajad ja kodanikuühendused ehk kohalik kogukond laiemalt, võibki julgelt mõelda, teha asju teistmoodi ning need ideed ka realiseeruvad.“


Raul Järg

arhitekt, Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja

Tallinna Peatänava projekti sisuekspert