Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat: Reidi tee peab valmima pudelikaelteta
Kehtiv Reidi tee projekt, mis kitsendas mitmeid ristmikke, ei tee seda sõbralikumaks ei liiklejatele ega keskkonnale. TTÜ professor Dago Antovi analüüs, mille kohaselt mõjutab üks sõidurida läbilaskvust 30-30 protsenti, on oluline argument, millest ei tohiks mööda vaadata.
Kui jätkata Reidi tee ehitusega praeguse plaani järgi, siis tekitame olukorra, kus 2,2-kilomeetripikkust lõiku läbiksid sõidukutega liiklevad inimesed kriitilistes kohtades kaks korda aeglasemalt. Põhjus on ka selge – kriitilised ristmikud paiknevad üksteisele lähedal, kui üks ristmik ei suuda fooritsükliga autosid piisavalt läbi lasta, tekib kuhjumine, mis mõjutab ka teisi foore ja nende juures toimuvat.
Muidugi jalakäija võib arvata, et tema jaoks midagi eriliselt ei muutu, sest kõndimise kiirus on ikka enam-vähem sama. Muutub küll - nemad on ju need, kes samamoodi hingavad sisse heitgaase.
Linnapea Mihhail Kõlvart tõi välja asjaolu, miks algne projekt on parem kui kehtiv - nii ei teki rajatavasse tänavavõrku pudelikaelu, mis soodustavad ummikute teket. Ummikuid paraku kipuvad ka heitgaaside kogust kasvatama. Sadamaliikluse puhul peame arvestama eripärase rütmiga – korraga saabub suur hulk masinaid ja siis järgneb rahulikum periood.
Jutt sellest, et „lai tee iseenesest tekitab autostumist“ pole korrektne. Autod on Tallinnas juba olemas. Kui meie linna infrastruktuur poleks ka varasematel aastatel nende tulekule reageerinud, oleksime tähe suuremaski hädas. Ka Laagna tee puhul võime öelda, et tee on lai ja liiklus toimib. Kunstlikke takistusi tekitada pole mõtet.
Varu tulevikuks
Teede ehitamisel on mitmeid aspekte, mida tuleb kaaluda. Kuidas konkreetne teelõik mõjutab politsei ja kiirabi liikumist? Kui kiirabi puhul saame spekuleerida, siis ühistranspordi puhul saame välja tuua konkreetsed näited. Iga hilinenud minut põhjustab üle linna mitmeid graafiku muudatuste vajadusi. See viib meid aga olukorrani, kus peame valima - ostame busse juurde või vaatame üle poolikuid ja eesolevaid projektid, et muuta liikluskorraldus sujuvamaks. Mina soovitan viimast.
Leian mitmeid sarnasusi 18-aastataguse ajaga, mil kõne all oli Vabaduse puiestee neljarealiseks ehitamine. Praegu ei kujuta paljud meist ettegi, et seal oleks vähem sõiduridu - bussid ja jalgratturid saavad vabalt liigelda parempoolsel rajal ja autod saavad rahulikult kulgeda „rohelise lainega“. Samuti oli palju vastakaid arvamusi Ülemiste ristmiku rekonstrueerimisega. Osapooled hiljem tunnistasid, et projekti muudatus oli hädavajalik.
Niivõrd olulisi projekte planeerides peab vaatama läbi 30 aasta perspektiivis, mitte 10 aasta lõikes. Vaatame kasvõi Nõmme ja Pirita kvartaleid - kunagi ei osatud ette näha niivõrd suurt autode arvu kasvu ja teed ehitati kitsad. Tänapäeval on selle tõttu peaaegu võimatu teid laiendada ja kavandada paremaid bussiliine. Seega taaskord - palun mõtlema pikemas perspektiivis. Teatav varu liikluse läbilaskvuses on vajalik, sest oleme kasvav linn.
