Piraadiküttide advokaat Delfile: ametlikku süüdistust pole ma ikka veel näinud
INCE & Co advokaat rääkis Delfile, et 2158 lehekülje pikkust süüdistust nad veel näinud ei ole, kuid temale teadaolevalt süüdistatakse mehi eelkõige illegaalses relvaveos.
"Meile ei ole veel päris selge, milles mehi süüdistatakse. Ajakirjandusest on läbi käinud info, et meestel puudusid ametlikud paberid relvaveoks," rääkis Askins ning lisas, et sellest võib järeldada, et India kohus ei mõista, kuidas mereturvalisuse valdkond töötab.
Advokaat kinnitas, et on suhelnud Eesti valitsusega ning nad hoiavad eestlasi sündmuste arenguga pidevalt kursis. "Hetkel üritame lahendada kautsjoni teema ja paika panna kindla kuupäeva, millal kautsjonit maksta saab. Seejärel vaatame, millised on meie edasissed sammud. Tahan olla kindel, et kogu vajalik info selle juhtumi kohta jõuab ka kohtuni."
Askinsi sõnul on ta uurinud ka võimalust pöörduda Hamburgi rahvusvahelise mereõiguse kohtu poole. "Kui ka mingit muud kasu sellest ei oleks, siis kindlasti lisaks see juhtumile avalikkust ja läbipaistvust."
Advokaadid töötavad tasuta?
Delfile teadaolevalt ei ole advokaadid saanud viimasel ajal täit tasu tehtud töö eest. Askins seda ei kinnitanud, kuid ei lükanud ka ümber.
"On selge, et kogu see juhtum on tekitanud Advanfortile suure rahalise kahju ning olukord muutub aja möödudes järjest keerulisemaks. Samuti olen teadlik, et meeskonnaliikmetele pole raha makstud. Mis aga mind ennast puudutab, siis kui väga ma ka ei tahaks tasuta töötada, oma kulud pean ma ikka katma."
Välisminister Urmas Paet lausus eelmisel reedel, et Indias kinni peetud piraaditõrjujate asjas algas uus faas, sest süüdistaja on esitanud süüdistuskokkuvõtte, eeluurimine on läbi ja algab asja kohtulik menetlus.
"Kui kaua täpselt kohtumenetlus aega võtab, on võimatu ennustada," lausus Paet. Ta ütles, et me teame ka Eestis, et osad kohtuasjad lõppevad kiiresti, teised kestavad väga kaua. Lisaks tuleb arvestada, et nii süüdistaja kui kaitsja saavad madalama astme kohtuotsuseid kõrgematesse kohtuastmetesse edasi kaevata.
Kautsjoni vastu vabastamise vaidlus on India kohtuvõimude menetluses, aga see liigub eraldi asja sisulisest kohtulikust arutelust. Paet lausus, et ka kautsjoni vastu vabastamise korral saavad nad küll kinnipidamiskohast välja, aga peavad jääma sinna linna ja end kohapeal registreerima ja ilmuma esimesel kutsel kohtusse. "Kautsjoni vastu vabastamine ei tähenda, et võiks näiteks riigist lahkuda," nentis Paet.
Kohtuasjas endas Eesti riigil rolli pole, sest Eesti pole selle osaline. Välisministeerium saab osutada konsulaarabi, konsul külastab mehi regulaarselt, viib neile esmatarbevahendeid ja muud, millest kinnipidamiskohas puudus on. Konsul ka suhtleb kinnipidamiskohaga, et meie inimestel oleks parimad võimalikud tingimused.
Samuti suhtleb välisministeerium laevafirmaga ja kinnipeetute lähedastega. Samuti suheldakse India ametivõimudega nii pealinn New Dehlis kui Tamil Nadu osariigis, kus mehed on kinni peetud. Meeste omastega on välisministeerium regulaarselt suhelnud.
India võimud pidasid 18. oktoobril Libeeria lipu all sõitvas ja USA firmale kuuluvas laevas kinni 35 piraadikütti, kellest 14 on pärit Eestist. 90-päevaline eluurimise tähtaeg saab täis sel nädalal.
