Juhtimaks tähelepanu helifooride vajalikkusele, korraldab Põhja-Eesti Pimedate Ühing 15. oktoobril, rahvusvahelisel valge kepi päeval ürituse Tallinnas Vabaduse väljakul. Nägemispuudega inimesed tulevad sinna, et kõndida kella üheteistkümnest alates üle tee ja osutada oma valgete keppidega fooriga ülekäikude puudustele. Kuna neil ülekäikudel pole helisignaali, kasutavad nad nägevate inimeste abi.
"Olete te kunagi olnud olukorras, kus madal õhtune päike paistab silma ja foori klaasidki ei tundu just äsja pestutena? On see seal hetkel roheline või punane tuli, mis põleb, kas eemalt lähenev auto peaks peatuma või ei? Kui teiega pole kunagi nii juhtunud, on teil vedanud, kuid vähemalt iga viiekümnes Eesti inimene on niipalju halvenenud nägemisega, kellega võib aeg-ajalt seda juhtuda, iga viiesajas näeb aga nii halvasti, et ta ei näe ei foori ega ka seda lähenevat autot. Kuidas üle tee saada, elu ei käi ju vaid siinpool teed? Vastus on valgusfoor, millele on lisatud ka helisignaal. Kui foor ei piuksu ega toksi, siis vähemalt rääkigu see, vähemalt kasvõi selle ühe tunnikese," selgitas aktsiooni vajalikkust Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ligipääsetavuskomisioni liige Jakob Rosin.
Helisevaid foore on Tallinnasse paigaldatud juba pikka aega, esimene neist paigaldati Viru trammipeatuse juures olevale ülekäigule nõukogude ajal lõpus. Järgmine Tallinna foorile paigaldatud helisignaal alustas tööd 1998 aastal Tondi ja Pärnu maantee ristmikul. Nüüd, 18 aastat hiljem, on neid vaid veidi üle 40.
"Kui fooril pole helisignaali, tuleb meil loota vaid liiklusmüra jälgimisele ja heale õnnele," ütles Artur Räpp Põhja-Eesti Pimedate Ühingu aseesimees ja lisas, et paljud nägemispuudega inimesed ei ole võimelised nii vähese info alusel teed ületama. "Ristmikel, kus on palju pööravaid sõidukeid, võib ilma helisignaalita foor olla foori puudumisest isegi ohtlikum, sest pööravaid autosid on heli järgi väga raske märgata ning sõidukijuht lähtub pööret alustades foori tuledest ja tal võib olla väga keeruline ootamatult teele astunud nägemispuudega inimesega arvestada," sõnas Räpp.
Õnneks pole ülekäikudel veel nägemispuudega inimestega raskeid õnnetusi juhtunud, kuid see on pigem tänu heale õnnele ja et nägemispuudega inimesed väldivad nende üksi ületamist, kui võimalik, kasvõi elust kõrvale jäämise hinnaga.
"Helifoore on vaja turvalisuseks, et pimedad saaksid kindlalt teed ületada. Ma olen pikka aega käinud Mustamäelt Tondile pimedate ühingusse tööle ja kui neil ülekäikudel poleks olnud heliga foore, poleks see olnud võimalik," märkis helifooridega aastaid tegelenud Eduard Borissenko.
Tallinnas paigaldatakse kõigile renoveeritud ristmikele reljeefseid mummukivisid, mis muudavad tee ületamise turvalisemaks. Esimese linnana Eestis on Tallinnas ettevalmistatud ligipääsetavuse arengukava. See näeb ette ka fooridele helisignaalide paigaldamist, kuid esialgu ei ole antud töö jaoks veel finantse planeeritud ja arvestades seda, et antud arengukava on koostatud juba mitu aega, tahab Põhja-Eesti Pimedate Ühing teha enda poolt kõik, et saavutada soovitud otsus ja ühiskonna toetus sellele.
Põhja-Eesti Pimedate Ühing on pikaajaliste traditsioonidega nägemispuudega inimesi koondav ja neile erinevaid teenuseid osutav organisatsioon. Ühingu ülesandeks on olnud oma 90 tegevusaasta jooksul hoida elus nägemispuudega inimeste kodanikualgatusel põhinevat tegevust ning toetada selle kaudu pimedate ja nõrgaltnägijate erivajadustele kohandatud teenuste arengut Eestis.
Jaanuar 2016 seisuga kuulub Ühingusse ligi 500 nägemispuudega inimest, kelle igapäevatoimetulek ja ühiskondlik heaolu sõltuvad suuremal või vähemal määral Ühingu tegevusest ja pakutavatest teenustest.
