ERSP oli esimene avalikult tegutsev demokraatlik erakond Nõukogude Liidu alal ning selle asutamine kujunes esimeseks sammuks mitmepartei süsteemi taastamisel, teatas IRLi pressiesindaja.

Aastapäeva tähistatakse pühapäeval kell 11 Pilistveres stalinismiohvrite kivikangru juures algava kõnekoosolekuga. Esinevad ERSP juhid Lagle Parek (esimees 1989-1993) ja Tunne Kelam (esimees 1993-1995), IRLi esimees Mart Laar ning ajaloolane David Vseviov.

Kell 13 algab pidulik jumalateenistus Pilistvere kirikus, millele järgneb mälestustahvlik avamine kirikuaias ja kõnekoosolek Esineb tütarlastekoor Ellerhein Tiia-Ester Lotme juhatusel. Sündmusest on kutsutud osa võtma ja tervitama teiste Eesti erakondade esindajad.

20. augustil 1988 toimus Pilistvere kirikus Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutamiskoosolek. Erakonda astus 104 inimest. ERSP asutamiskoosolekul esitati realistlik nägemus Eesti olukorrast. ERSP rajajate tugevaimaks küljeks tuleb pidada võimet tunnetada nõukogude riigis alanud muudatuste potentsiaali, orienteeruda mitte tänasele, vaid homsele, juba kujunevale tegelikkusele. Pilistveres öeldi välja, et rahvuslik sõltumatus ei saa olla nõukogulike reformide poolhäbelik kõrvalsaadus, vaid on ainus vahend ja tagatis eesti rahva olukorra lahendamiseks. ERSP loojad esitasid selge rahvuslik-demokraatliku alternatiivi kehtivale kommunistlikule võimumonopolile.

ERSP põhieesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine rahvusriigina, õigusliku järjepidevuse alusel. Need eesmärgid realiseeriti täpselt kolm aastat pärast ERSP loomist — 20. Augustil 1991. ERSP osales esimeses põhiseaduslikus valitsuses 1992 — 1995. Aastal 1995. ühinesid ERSP ja Rahvuslik Koonderakond Isamaa Isamaaliiduks. Tänaseks on erakonnad ühinenud Isamaa ja Res Publica Liiduks. Aegade jooksul on ERSP-sse kuulunud 1385 inimest.