Piletita või lahtise turvavööga sõidu eest määratud karistus edaspidi karistusregistrisse ei lähe
Siseminister Andres Anvelti sõnul hakkab lühimenetlus toimuma suure arvu kergemate väärtegude puhul, mida on aastas umbes 45 000. „Väärteo menetlemine, mis on praegu keskmiselt 20 minutit, langeb viiele minutile,” sõnas Anvelt. „Sisuliselt koostatakse üks paber, mis on lühimenetluse protokoll. See saadetakse kokkuleppel rikkujaga talle meili peale. Inimene tunnistab oma süüd. Tal on õigus 15 päeva jooksul seda ka vaidlustada, kui ta ümber mõtleb ja siis ta läheb täpselt samuti, nagu ta ka alguses võis nõuda, tavamenetlusse,” lisas Anvelt.
Lühimenetlust rakendatakse lihtsamate väärtegude puhul, kus inimeste elule ja varale otsest kahju ei teki. Nendeks on näiteks bussis ilma piletita sõit, punase tule eiramine, lahtise turvavööga sõitmine, kiiruse ületamine alla 20 km/h ja ilma liikluskindluseta sõitmine. Selliste väärtegude puhul määratakse rahatrahv vastavalt konkreetsele rikkumisele summas 20-80 eurot.
Praegu on karistusregistris kanne ligi 250 000 inimesel ehk umbes 20 protsendil Eesti inimestest. Näiteks jääb karistusregistrisse jälg maha ka sellistest rikkumistest nagu bussis piletita sõitmine, punase tulega tee ületamine või auto katkine numbrituli.
„Oluline on see, et nendesamade lühimenetluste puhul isiku rikkumine ei lähe karistusregistrisse. Ehk see on analoogiline näiteks praeguse süsteemiga, mis puudutab kiiruskaameraid, kus fikseeritakse rikkumine ja saadetakse teile kas posti või meili teel rikkumise eest määratud trahvinõue. Antud juhul toimub see kohapeal,” rääkis Anvelt.
„Arvestades kulu ühele väärteomenetlusele – ajakulu ja bürokraatiakulu –, on Eestis olnud siiamaani üks Euroopa kõige bürokraatlikum väärteomenetlus,” märkis Anvelt. Kuigi me kasutame igasugu moodsaid kiirmenetlust võimaldavaid tõendeid – videotõendeid jne –, siis kogu see muu tõendite vormistamine ja kirjeldamine võtab väga palju aega.
Lühimenetluse kohaldamise eelnõuga muudetakse seitset erinevat seadust, näiteks väärteomenetluse seadustikku, aga ka liiklusseadust, tubakaseadust ja ühistranspordiseadust. Seadus on planeeritud jõustuma järgmise aasta 1. jaanuaril.
