Piletita rongisõidu loo jätk: vastavad maanteeamet ja reisija

 (75)
 Elroni rong.
Elroni rong. Foto: Taavi Sepp

23. mail kirjutas Eesti Päevalehe ajakirjanik Anette Parksepp, kuidas ta rongis trahvi sai, kuna ei tabanud sõidu alguses müüjat, et pilet soetada. Maanteeamet edastas selgituse, millele vastas ka Parksepp.

Avaldame maanteeameti selgituse täismahus:

"Eelmisel nädalal kirjeldas ajakirjanik Anette Parksepp enda Facebooki lehel oma ebameeldivat kogemust meie ametnikega. Esialgu leidsime, et on ebaeetiline ühe ühistranspordi järelevalve menetluse tagamaid nii põhjalikult avalikult, sealhulgas meedias avaldada. Tänaseks on uudis jõudnud mitmesse väljaandesse. Pärast asjaolude väljaselgitamist on selgunud, et kriitika on põhjendamatu, esitatud on eksitavaid väiteid ja et see omakorda tekitab väärarusaamu, siis oleme otsustanud selgitada antud juhtumit täpsemalt.

Rongides toimuvat filmitakse turvalisuse kaalutlusel, kuid neid videod ei saa me avaldada sotsiaalmeedias ega mujal, kuna videod sisaldavad isikuandmeid. Oleme korduvalt vaadanud üle kõnealuse juhtumiga seotud video, et veenduda kõikides sündmuste detailides.
Kõnealune juhtum toimus 23. aprillil.

Rongi video väljavõttest on näha, et leides endale istekoha, seisab reisija selle ees mõned minutid ringi vaadates. Samas uksealas oli ka klienditeenindaja. Seejärel, vahetult enne Elroni klienditeenindaja saabumist, liigub ta WC poole möödudes klienditeenindajast ühe küljega. Rongi C-ala kaamerast on näha, et reisija viibib umbes minuti lukustamata WCs ning liigub tagasi oma kohale, samal ajal klienditeenindajat uuesti kohates ja temast vaguni kõrgema koha juures möödudes. Reisija ei anna kordagi teenindajale märku, et sooviks piletit osta.

Seotud lood:

Veidi hiljem tegi meie ühistranspordi järelevalve talituse töötaja reisijale, kellel puudus pilet, lühimenetluse raames 20 eurot trahvi. Reisijal oli mitmeid piletostu võimalusi, ent paraku ei andnud ta klienditeenindajale kordagi pileti puudumisest märku. Samale faktile viitas kõnealuse postituse kommentaariumis ka üks kaasreisija.

29. aprillil esitas reisija kaebuse. Lähtuvalt väärteomenetluse seadustest oli meil võimalus alustada väärteomenetlust või tühistada lühimenetlus. Kuna videost oli näha mitmeid kohtumisi Elroni klienditeenindajaga, siis puudus meie ühistranspordi järelevalve talitusel alus lühimenetlus tühistada ning seega ka kaebus rahuldada. Kõik see oli kirjas ka reisijale saadetud määruses. Jah, see võis olla keeruliselt sõnastatud, kuna viitas paljudele erinevatele seadustele. Siinkohal peab meeles pidama, et tegemist on dokumendiga, mida peab saama vajadusel kohtus kasutada.

Kohtumine meie ametnikuga lepiti kokku 23. mail, kuid reisija saabus kokkulepitud ajast päeva võrra varem, mistõttu oli meie ametnik algul segaduses, üllatunud ning ka mitte väga põhjalikult kohtumiseks ette valmistunud. Sõit meie juurde Pääskülla võtab tõesti palju aega, mistõttu tuli ametnik vastu ja oli valmis kohtuma kohe.

Kohtumise alguses tutvustati reisijale tema õigusi ning selgitati, et ta on kutsutud mitte tunnistusi andma, vaid väärteomenetluse läbiviimiseks. Seda selgitati seetõttu, et reisija väitis, et on tulnud tunnistusi andma. Menetluse käigus püüti välja selgitada reisija kaebuses toodud väidete paikapidavust ning tema käitumise tagamaid. Seejuures pakuti ka talle võimalust vaadata Elroni rongis tehtud videosalvestust, mille vastu tal huvi puudus. Küsimuste esitamine võis reisijas tekitada tunde, et teda või tema tegevust rünnatakse või halvustatakse, mis ei olnud aga kaugeltki meie ametniku soov. Küsitlemise eesmärgiks oli mõista reisija tegevust, et ehk saaks kõnealune menetlus teisiti lõppeda.

Siinkohal tuletame meelde, et lähtuvalt ühistranspordiseadusest on ühistranspordis reisijal kohustus osta pilet esimesel võimalusel. Näiteks, kui reisija siseneb piletivalidaatoritega varustatud maakonnabussi ja ei registreeri enda sõitu kohe, siis on tegemist seaduse mõistes piletita sõiduga. Sama põhimõte kehtib ka reisirongides vastavalt ühistranspordiseadusele ja reisijateveo eeskirjale. Eesti reisirongide pileteid on võimalik osta veebist, reisi alguses rongis klienditeenindajalt või piletimasinatest."

Maanteeameti kirjale soovis vastata loo asjaosaline Anette Parksepp. Avaldame vastuse täismahus:

Loe veel

"Maanteeameti kirjeldused sellest, kuidas ma olen esitanud eksitavaid väiteid, ei vasta tõele. Maanteeameti enda eksitav väide on, et menetleja pakkus mulle väärteoprotokolli vormistamisel videosalvestiste vaatamise võimalust. See võimalus oli kirjas paberil, kuid suuliselt mulle seda kordagi ei esitatud. Kui palusin, et mulle selgitataks, mis on need asjaolud, mille põhjal on maanteeameti jaoks minu rikkumine selge, nagu ütles menetleja, sain vastuseks: „Teie rikkumise asjaolud on selged.” Oleksin olnud väga tänulik, kui mulle oleks neid asjaolusid selgitatud varem ja inimlikult, mitte rünnates ja meedia vahendusel arveid klaarides.

Mulle pakkus videote vaatamise võimalust Elron. Ligi nädal pärast mu Facebooki postitust teatas Elroni palgatud suhtekorraldusfirma, et neil on videotõestus, kuidas olen rongis toimunu kohta valetanud. Samal hommikul oli Elron mu Facebooki seinale kirjutanud, kuidas tagantjärele pole neil võimalik kuidagi juhtunus seisukohta võtta, kuna ühtegi videosalvestist pole alles. Kohtumise, kus Elron soovis suhtekorraldusfirmaga mulle videoid esitleda, jätsid nad viimasel hetkel ära.

Maanteeamet on nüüdseks esitanud kirjelduse videotest, mille järgi olevat mul olnud pileti ostmiseks „mitmeid võimalusi”. Esimese võimaluse all peetakse ilmselt silmas seda, kui ma hakkasin tualetti minema. Videote põhjal on kirjeldatud, kuidas ma seisin segaduses ilmel oma pingi juures, kui klienditeenindaja oli läheduses. Mina teda ei märganud. Küllap on see tõesti minu eksimus. Tualetist tagasi tulles oli ostuks teine võimalus – seda kirjeldan ka oma postituses. Kuna sõit Tartust Tallinnasse kestab üle kahe tunni, siis eeldasin, et mul on õigus osta pilet ka hiljem ja ei hakanud mööda tormavat klienditeenindajat peatama. Eks ole ka see minu eksimus. Mu üsna rohke rongisõidukogemuse põhjal jõuab klienditeenindaja tihtilugu esimest korda minu juurde mitmekümne minuti jooksul. Eeldasin, et kui rongi piletisüsteemiga pole võimalik piletit müüa viivitamatult, on ka kliendi viivitamatu ostu kohustus paindlik ja võin oodata, kuni piletimüüja tuleb tagasi – nii nad ju alati teevad ja niimoodi ma lõpuks pileti ka soetasin, kuigi trahv oli juba näpus. Olen aru saanud, et mu eeldused olid valed ja sellele vastu ei vaidlegi – olen algusest peale öelnud, et minu arvates peaks sel juhul aga reisija kohustuse selgemalt sõnastama, et sellest oleks võimalik saada aru ka juristihariduseta.

Mis puudutab minu tualetis käimist, siis käisin seal tõepoolest käsi pesemas ja ei pidanud vajalikuks sel puhul ust lukustada. Küllap on ka kätepesu videolt näha. Maanteeametnik haaras mu vetsus käimise selgitusest ja vastas ründava küsimusega, kas olen haige, et vetsu läksin. Samuti andis ta mõista, et põiehaiguseta pole vetsu asja, kui pilet pole lunastatud. Mul oli piinlik riigiametiga sellisel tasemel vaidlust pidada, seega ei hakanud talle selgitama, milliseid füüsilisi vajadusi ma parasjagu tualetis rahuldasin. Millist elu on see mõte hakanud hiljem kommentaariumides elama, on otse öeldes minu kontrolli alt väljas.

Veel kord: kogu minu vaidlus seisnes arusaamas, et 2,5-tunnise reisi jooksul on lubatud piletit osta ka hiljem, kui mistahes põhjusel olen piletimüüja esimese möödumise maha maganud. Kui see nii ei ole, siis kodanikuna soovitan investeerida riigiametitel ja -firmadel oma pealtnäha piiramatut inim-, raha- ja ajaressurssi näiteks sellise maksesüsteemi väljatöötamisse, kus inimestel oleks võimalik ka pangakaardiga piletiautomaadist tõepoolest „viivitamatult” pilet osta ning kaotada süsteem, mis ei suuda seda kohustust niikuinii täita. Või panna reisijateveo eeskirja kirja, et pilet tuleb osta 20 minuti jooksul ja mitte minutitki hiljem — ka siis, kui reis kestab mitu tundi."