Põderi kohta ütles Pikaro, et tema ajalooline mälu antud isiku tegude kohta ulatub 2004. aastasse. „Juba 2005. aastal oleks ta pidanud seisma kohtu ees,“ ütles Pikaro Delfile. „Mul olid temaga kokkupuuted ja ta käitus kapo töötaja kohta mitte väärikalt.“

„Kui kapo ütleb nüüd, et tema paljastamine näitab, et kapo sisemine järelevalvesüsteem on tõhus ja usaldusväärne, siis järgmise spiooni paljastamisega kulub neil veel vähemalt 17,5 aastat,“ kõneles Pikaro.

Kapo sellist suhtumist kommenteeris Pikaro kõnekäänuga: „Loll ei ole see, kes räägib, loll on see, kes usub“.

„Tunnistan, et kuulun vähemuste hulka, kes on praegu valmis kapist välja tulema ja ütlema, et meie piirivalvet ei saa usaldada,“ kõneles Pikaro. „Isegi kui uuringute järgi on nende usaldusväärsus tõusnud 80 protsendilt 85 protsendile, siis need, kes usaldavad, on natukene eluvõõrad. Anname neile andeks, sest nad ei tea, mis toimub.“

„1/3 on tublid töötegijad, kui oleks normaalne juhtkond, siis nad suudaks edukalt tööd teha. Teine kolmandik on lihtsalt lollid ja üks kolmandik on lihtsalt korrumpeerunud,“ kirjeldas Pikaro skemaatiliselt piirivalvet ja analoogsete ülesannetega struktuure. Ta lisas, et kõigi eelduste kohaselt ei ole kaitsepolitseis ja prokuratuuris korruptsiooni probleem siiski suhteliselt nii suur.

Olukorra parandamiseks tuleb vahetada kaadrit

Praeguse olukorra põhjustena nimetas Pikaro mitut tahku. „Kõigepealt on vaja tunnistada, et sellise suure ametkonna ühendamine oli viga,“ ütles ta politsei- ja piirivalveameti kohta. „Tuleb tunnistada, et ka praegune juhtkond ja eriti peadirektor Küüt, ei vea selle ameti ees lihtsalt välja.“ Ta lisas, et politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüdi väiteid ei võta ta juba aastaid tõsiselt.

„Lahti tuleb saada nendest parasiitidest, kelle aeg on ammu möödas, aga kes istuvad ja teevad kabinettides igasuguseid strateegilise plaane,“ kõneles ta. „Nendele inimestele, kes tahavad kuritegevuse vastu võidelda, tuleb luua paremad töötingimused ja selle puukide seltskonna arvelt maksta neile korralikku töötasu.“

Pikaro sõnul on süsteemi sisse kirjutatud korporatiivne olukord. „Iga ülemus tahab enda ümber näha pugejalike alluvaid, kes kuuluvad ka tema sõpruskonda,“ rääkis Pikaro. „Tänapäeval edutatakse mitte töötulemuste ega isiklike omaduste poolest, vaid selle järgi, kuidas keegi suudab ülemusele meele järgi olla.“