Piirivalveamet selgitab: 11-aastase tüdruku uppumispäeval teavitati meid tammi, aga mitte lüüside avamisest
Kuigi politsei-ja piirivalveamet teatas eile, et Venemaal Jaanilinnas asuva hüdroelektrijaama lüüside avamisest antakse neile teada, siis asja lähemalt uurides selgitati välja, et tegelikult see nii ei ole.
Ameti pressiesindaja Helin Vaheri sõnul oli eile meediale jagatud info ebatäpne ning tegelikult teavitatakse piirivalvet veehoidla tammi avamisest, mitte aga Venemaa pool asuvate lüüside avamisest.
"Kõnealusel päeval teavitas Vene Föderatsiooni piirivalve Eesti piirivalvet veehoidla tammi avamisest (pildil kõige alumine ring - R.V). Veehoidla tamm asub ca 1,5 km kaugusel hüdroelektrijaamast (Pildil keskmine ring - R.V) lõuna pool," selgitas Vaher ning ütles, et 11-aastasele tüdrukule saatuslikul päeval avati küll mõlemad veeobjektid, kuid teada anti vaid tammi avamisest.
Kaart: Google Maps
Samas kui ka vaid üks mõlemast objektist (nii tamm millest piirivalvet teavitatakse, kui ka lüüsid, millest teada ei anta) on avatud, siis tõuseb kohalik veetase oluliselt. Saatuslikul päeval olid nad aga mõlemad avatud.
Tammi avamisest teavitamine on aga politsei sõnul tavapärane protseduur ja seda tehakse selleks, et kuivajõesängis patrullivaid piirivalvureid ei tabaks ootamatu veetaseme tõus. "Tavainimesi sellest teavitama ei pea, kuna tegemist on piiritsooniga ja seal liikuda ei tohi," ütles Vaher Delfile.
Küll aga teavitab Eesti piirivalve Narva linnavalitsust siis, kui veehoidlast lastakse jõkke nn ujuvaid saari, sest ujuvad saared võivad tekitada inimestele ohtu.
Ujumine väljaspool randa omal vastutusel
Politsei-ja piirivalveameti esindaja sõnul on Narvas ainult üks ametlik suplusrand (kaardil kõige ülemine ring - R.V), mille turvalisuse eest seisab hea Narva linnavalitsus ning väljaspool ametlikku suplusala vette minemine on keelatud, kuna tegemist on piiritsooniga, kus liikumiseks kehtivad eraldi nõuded.
Seega kõik, kes lähevad ujuma väljaspool ametlikku piirkonda, teevad seda justkui omal riisikol.
Selleks, et selliseid õnnetusi enam ei juhtuks, on Narva linn kasutusele võtmas juba mitmeid meetmeid.
Infovahetust tuleks parandada
"Meil on suurendatud leping turvafirmaga, kelle pääste rannas valvab. Suurendasime tundide arvu, mil nad rannas viibivad," tõi Narva aselinnapea Aleksander Ljudvig ühe meetmetest välja.
Samuti on linnajuhi sõnul hakatud ka tegelema infovahetuse parandamisega, mida peab tulevikus selliste traagiliste sündmuste ärahoidmiseks tähtsaks ka politsei-ja piirivalveamet.
"Leiame, et olulistes küsimustes, nagu seda on veetaseme tõus läbi kahe tammi, peaksid kaks piirilinna tegema tihedamat koostööd ja leidma mõistliku infovahetamise mudeli," rääkis ameti esindaja Delfile ning avaldas lootust, et üheskoos suudetakse sellised traagilised sündmused tulevikus ära hoida.
Möödunud laupäeval uppus Narvas Joaorus 11-aastane tüdruk. Räägitud on, et tüdrukule võis saatuslikuks saada veetaseme kiire tõus, mis oli tingitud hüdroelektrijaama tammi avatud lüüsidest. Rahvast lüüside avamisest väidetavalt ei hoiatatud.
Eile teatas aga piirivalve ekslikult, et Venemaal Jaanilinnas asuva hüdroelektrijaama lüüside avamisest antakse neile lisaks sireenile alati ka Vene kolleegide poolt teada. Tegelikult seda aga ametlikult ei tehta, kuid lüüside avamisest antakse teada sireenidega, mida ka piirivalvurid kuulevad.
