Piirivalve kaotab sõjalised ülesanded

Veerandmiljardilist eelarvekasvu taotlev kaitseministeerium ei nõustu enam siseministeeriumi kulude arvestamisega kaitsekulutuste hulka ja on tühistanud piirivalve ja päästeameti senised ülesanded kaitseplaanides.

Kaitseministeeriumi eesmärk on suurendada oma eelarvet 250 miljoni krooni võrra, et see kerkiks vajaliku kahe protsendini, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ministeeriumi põhjendusel ei kvalifitseeru kulutused piirivalvele NATO määratluse kohaselt kaitsekuludeks.

Piirivalve- ja päästeameti kulude kaudu on kergitatud kaitsekulude protsent NATO soovitatud kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Reaalne kaitsekulude tase on praegu asjatundjate hinnangul 1,8 protsendi juures, 250-miljoniline tõus tõstaks selle liitlaste soovitatud tasemele.

Samaaegselt rahataotlusega on kaitseministeerium siseministeeriumi üksused uuematest kaitsedokumentidest sõjalisest seisukohast välja jätnud. Muudatused on sisse kirjutatud ka uude, siseministeeriumi poolt tagasi lükatud sõjalise kaitse strateegilisse kavasse.

“Keskpikas arengukavas ei ole ette nähtud piirivalvele sõjalisi ülesandeid,” ütles kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko. “Kuna sõjalisi ülesandeid piirivalvele ette ei nähta, siis järelikult neilt ka midagi ei küsita.”

Sisejulgeoleku poliitikaosakonna juhataja Hannes Kont ütles, et kriisiolukorras jääb nende haldusalas olevatele üksustele sisejulgeoleku tagamise ülesanne.