Piirilepingu ratifitseerimise eelnõu esimene lugemine lõpetati, edasine sõltub Venemaa parlamendi töötempost

 (63)
Riigikogu erakorraline istungjärk
Foto: Andres Putting

Täna kell 14 algas riigikogu täiskogu istung, mille seitsmes päevakorrapunkt oli Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimine, mille allkirjastasid välisministrid Urmas Paet ja Sergei Lavrov 18. veebruaril.

Ettekanded tegid väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja välisminister Urmas Paet.

Kell 11 kogunes parlamendi ette ka punt meeleavaldajaid, kelle hinnangul ajal, mil Venemaa rikub agressiooniga Ukrainas rahvusvahelisi leppeid, ei tohiks piirilepingut vastu võtta - see ei garanteerivat midagi. Meeleavaldajate seas võis näha Konservatiivse Rahvaerakonna liiget Martin Helmet.

Ratifitseerimise eelnõu läheb teisele lugemisele siis, kui sama kaugele on jõutud ka Vene parlamendis.

"Viimane informatsioon on see, et Vene poolelt on saadetud ratifitseerimispakett valitsusasutustele kooskõlastamisele, peale mida saab teha otsuse nende parlament," ütles Paet.

Paet rõhutas kõnepuldis korduvalt, et riigipiiri paikapanemine on Eesti julgeoleku huvides, välistades igasugused kahetimõistmised. "Ratifitseerimine ei mõjuta Eesti õiguslikku järjepidevust, kinnitan veelkord üle, et riigipiiri lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiriga seonduvat," ütles Paet.

Välisminister toonitas, et 11 kuud tagasi kinnitas ka õiguskantsler Indrek Teder, et piirilepingu sõlmimine eelnõus edastatud kujul ei mõjuta Tartu rahu kehtimist riikluse alusena ja järjepidevuse kandjana.

Seotud lood:

Kui fraktsioonitu riigikogu liige Inara Luigas küsis, miks ei ole piirileping pandud rahvahääletusele, vastas Paet, et välislepinguid põhiseaduse alusel rahvahääletusele ei panda.

Samuti fraktsioonitu Andres Herkel juhtis tähelepanu, et Venemaa käitumine eirab praegu rahvsuvahelist õigust, mistõttu on küsitav, kas Vene parlamenti saab võtta tõsiselt. "Seesama parlament sanktsioneeris Krimmi ründamise," kommenteeris Herkel.

"Kõik, mis on puudutanud Vene parlamendi samme Krimmis ja Ukrainas jõu kasutamise osas, see on üheselt hukka mõistetud ja soovime nende otsuste tühistamises. Aga Eesti ei peaks minema kaasa mänguga, et rahvusvaheline õigus justkui üldse ei kehtiks ja peaks tagasi pöörduma lepingute eelsesse aega," vastas Paet.