Piiril läheb karmiks jalapesuks
“Haigustekitaja ei püsi ohtlik üle 48 tunni ja enne Eestisse jõudmist tuleb autodel läbida mitme riigi piiril kontroll,” ütles Pärtel. “Seetõttu on äärmiselt vähetõenäoline, et haigustekitaja jõuab praegu Eestisse.”
Pärteli andmeil on Prantsusmaal ja mitmes teises Lääne-Euroopa riigis kahtlustatud, et loomad on nakatunud suu- ja sõrataudi, kuid kusagil peale Suurbritannia ei ole seda ohtlikku haigust diagnoositud.
Veterinaar- ja toiduameti asetäitja Mati Loit ütles, et praegu on Eestit ähvadav suu- ja sõrataudioht väike, kuid see suureneb kevadel, mil nakkust võivad edasi kanda rändlinnud ja inimesedki hakkavad rohkem reisima.
Ettevaatusabinõud on Eesti siiski juba tarvitusele võtnud. Lennujaamades kontrollivad veterinaar- ja toiduameti töötajad kõigi Suurbritanniast saabunud reisijate pagasit ja reisijad peavad enne riiki lubamist ületama desinfitseerimislahusega töödeldud vaiba. Saabunud ei tohi 48 tunni jooksul minna farmi või loomakasvatusasutusse.
Hullulehmatõve ohu tõttu on juba varem keelatud Suurbritanniast veise- ja sealiha sissevedu, nüüd ei tohi importida ka piimatooteid. Liha sisseveokeeld on kehtestatud kõigi nende riikide suhtes, kus on esinenud hullulehmatõbe.
Viimaseil andmeil on Suurbritannias registreeritud 69 suu- ja sõrataudi juhtumit. Haiguse leviku piiramiseks on tapetud 53.000 looma. Belgias kehtestati nakkuskahtlusega seafarmi ümber 19kilomeetrine puhvertsoon ja hävitati 323 siga.
Prantsusmaal pandi karantiini farm ja tapeti 20 000 Suurbritanniast imporditud lammast. Hollandis pisteti nädala eest tuli otsa enam kui 4300 loomakorjusele.
Saksamaal on hävitatud ja põletatud mitu tuhat Briti päritolu siga ja lammast ning Hispaania on teatanud, et kavatseb põletada 540 Suurbritanniast imporditud siga.
Euroopas esines suu- ja sõrataud viimati 1992. aastal, Eestis kümme aastat varem.
