PIILU TULEVIKKU: Paksus Margareetas asuv meremuuseum ehitatakse ütlemata moodsaks: periskoobid õues, suitsusein väravaavas, tähistaevas laes ja mereelu seintel

 (36)
FOTOD!

Paksus Margareetas asuv meremuuseum ehitatakse plaani järgi 2020. aastaks ümber kaasaegseks muuseum-külastuskeskuseks, kuhu pannakse eksponaadina välja ka Tivoli kvartalist ehitustööde käigus leitud keskaegne koge. Põnevaid ja moodsaid plaane on seal aga veel. Vaata lähemalt paljuütlevast galeriist!

Eesti meremuuseum korraldas aprillis Paksu Margareeta sisearhitektuurilahenduse ideekonkursi, et Tallinna vanalinna muuseum muuta kaasaegseks muuseum-külastuskeskuseks.

Ideekonkursi žürii otsustas 15. juunil jätta nelja laekunud töö seast võitja valimata ja anda kõigile osalenutele lisaülesanne. Augustis leidis taas kogunenud žürii, et parima nägemuse pakkus arhitektuuribüroo KOKO arhitektid, kelle kavand „Laine“ võetakse aluseks Paksu Margareeta ümberehitamisel kaasaegseks terviklikuks muuseum-külastuskeskuseks.

„Võidutöö keskseks visuaalseks motiiviks on kurv ja laine. Mullu Kadriorust välja kaevatud 700-aastase koge eksponeerimiseks loodav saal saab olema vormilt kui merelaine. Siseruumis annab võlvidega ruum nurkadeta pinna, mis sobib lõpmatu pinna – tähistaevas, kaardid või ka räägitav lugu – projektsiooniks,“ tutvustas meremuuseumi direktor Urmas Dresen võiduideed.

Seotud lood:

Tegelikult võib aga projekti veel muudatusi tulla. Oktoobris on nimelt meremuuseumi direktor ja ideekavandi arhitekt korduvalt muinsuskaitseametisse kutsutud, et projekti arutada. Läbirääkimiste põhjuseks on just hiiglaslik koge ja selle tarbeks loodav kogehall, mis ulatub ka õuealale. „Oluline on leida kõigi osapoolte jaoks õige lahendus, mis kataks muuseumi vajadused, samas säilitaks maja ajaloolise väärtuse,“ lausus meremuuseumi pressiesindaja.

foto: koko arhiTektid

Võiduidee on aga igal juhul põnev. „Ideekavandisse kuuluvad ka ümber torni asetsevad periskoobid ja kaamerad, mille abil saab kogeda merekultuuri interaktiivsete vahenditega,“ tutvustas Dresen.

Kavandi põhjal saab muuseumi külastajatele avatud ruumi pindala olema praegusest ca 800 ruutmeetrist mitu korda suurem ehk umbes 2000 ruutmeetrit. Peale selle muutub Paksu Margareeta ekspositsioon ligipääsetavaks ka liikumispuudega inimestele, muuseumisse tuleb lift.

Ideekonkursi võidutöö põhjal kujuneb nägemus Paksu Margareeta tulevasest ruumilahendusest ja kogu Suure Rannavärava kompleksi kuuluvate hoonete, katuseterrassi ja sisehoovi paremaks ühendamiseks ja külastajatele eksponeerimiseks. Meremuuseum loodab ehitustöödeni jõuda lähima kahe aasta jooksul ning avada ümberehitatud Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskus aastal 2020.

Ehitustööde, seal hulgas ekspositsioonimööbli, -tehnika ja -graafika, prognooseelarve on 3,2 miljonit eurot.

Paks Margareeta on üks osa Suure Rannavärava kaitserajatisest, mis kuulus keskaegset Tallinna ümbritsenud müüride ja tornide süsteemi. Nüüdseks pea 500 aastat vana torn pidi kaitsma linna ja sadamat, samas linnaväravana jätma võimsa mulje ka mere poolt tulijatele. Lisaks kaitsefunktsioonile on Paksu Margareeta torn täitnud hilisematel sajanditel ka lao ja vangla funktsiooni. Alates 1961. aastast on Suure Rannavärava kompleksi lugu seotud Eesti meremuuseumiga.