Abilinnapea Jüri Pihl tuletas oma tervituskõnes meelde ühist ajalugu ja sarnaseid kannatusi, mida Eesti ja Soome 1939.-1940. aastal kogesid, teatas Raepress.

„Eesti ja Soome reageerisid idanaabri allutusihale erinevalt- Soome võitles, Eesti andis alla. Vähe sellest - Eesti territooriumilt tõusid sovetilennukid pommitama Soome kaitsetuid linnu ja külasid. See on Eesti riigi häbiplekk, mida hakkasid maha pesema eesti vabatahtlikud, kes hõimuvelledele vaatamata kõigile takistustele appi ruttasid. 1000 eesti meest läks võitlusesse Soome vabaduse eest nagu kunagi olid soome mehed tulnud appi naabritele Eesti Vabadussõjas,“ ütles Pihl.

„Ajaloolane Seppo Zetterberg on öelnud, et Talvesõda on jätnud soomlaste hinge trauma, aga see annab samas jõudu; ka eestlaste jaoks on Talvesõda trauma, aga see on kibe kahetsus, miks ei toimitud omal ajal nii nagu seda tegid patriootlikud soomlased. Miks ei väljendatud ainsagi märgiga oma vastupanu, tahet end kaitsta. See oleks andnud meile väärikustunnet. Aga meile jäi poole sajandi pikkune taak.“

Jüri Pihl tunnustas ka EVVM rajaja Johannes Tõrsi pühendumust ja järjepidevust, kes ka kümne aasta eest samas Talvesõja aastapäeva tähistas.

Üritus algas mälestustule süütamise ja lippude heiskamisega, näitust, mis tutvustab Talvesõjas kasutusel olnud relvi, mundreid, ajalooliste dokumente ja fotosid, tutvustasid EVVM juhataja Johannes Tõrs ja Soome Sõjamuuseumi juhataja Markku Palokangas.

Näituse „70 aastat Talvesõja algusest“ avamisel osales Soome Suursaatkonna minister-nõunik Vesa Vasara.