Pihel: pilditu teler on parim meeldetuletus

 (51)
Pihel: pilditu teler on parim meeldetuletus
Foto: Ilmar Saabas

1. juulist võib juhtuda, et vana teler enam pilti ei näita ning selle asemel näeb vaid sahisevat ekraani. Samas on kaks aastat piisavalt pikk aeg olnud, et inimesed teaksid end digilevi tulekuks ette valmistada.

“Eesti ei kiirusta digilevile üleminekuga, me oleme selleks mõistlikult aega planeerinud. Kui riigikogu ülemineku kuupäeva kaks aastat tagasi seadusse kirjutas, siis eelnes sellele põhjalik asjaolude kaalumine. 1. juuli 2010 on väga hea kuupäev vanade analoogtelevisiooni saatjate väljalülitamiseks, digilevi üle minna on olnud võimalik juba kaks aastat,” rääkis Delfile Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel.

Kogu ülemineku aja on vana kolme kanaliga analoogsüsteem ja uus, ligi 30 kanaliga digilevi, paralleelselt eetris olnud. Kaks aastat on ka paraja pikkusega aeg, et maaletoojad jõuaks kogu Eesti digibokside ja uute digiteleritega varustada. “See on piisavalt pikk aeg, et inimesed jõuaksid oma tegemisi sättida ja vajadusel näiteks uue vastuvõtja ostuks raha kõrvale panna,” arvas Pihel.

“Kui need inimesed, kes näevad täna vaid kolme Eesti kanalit, pole 1. juuliks endale digiboksi soetanud või mõne tasulise teenusepakkujaga liitunud, siis nad avastavad end sel päeval sahiseva ekraani eest. Pilditu teler on tõenäoliselt parim meeldetuletus, et midagi tuleb ette võtta,” lisas ta.

Piheli sõnul kulutavad arenenud riigid digilevile teavitustööle päris palju vahendeid, et inimesed oskaksid uuega kohaneda ning kaasa tulla. “See on üks riigi peamisi ülesandeid, oma inimestele toimiva kohta adekvaatset infot anda. Saadavat tulu ei mõõdeta rahas, kulud tollele protsessile peavad lihtsalt mõistlikud olema. Riik ei ole digilevile ülemineku protsessile saanud väga palju kulutada, me siiski usume, et töö on läinud asja ette,” selgitas ta.

Digilevile üleminekul on ka teine pool. Nimelt vabaneb televisiooni analooglevi lõppemisega kogu Euroopas suur hulk raadiosagedusi, mida saab tulevikus uute infotehnoloogiliste lahenduste jaoks kasutusele võtta. Seda ressurssi hinnatakse Euroopas ka rahaliselt väga suureks.

Väljavenitatud ja paksud inimesed ekraanil jäävad minevikku

Juba täna levivad kodumaistest kanalitest näiteks ETV, ETV2 ja TV6 digitaalsena uues, laiekraanformaadis. Kui teler ja boks on õigesti häälestatud, siis saab nüüd laiekraanteleris pildisuhe normaalseks. Telekanaleil on arhiivides palju ka vanas tavaformaadis saateid, neid näeb ikka vanamoodi, kuid peale 1. juulit peaks kõik kanalid olema võimelised näitama korralikku laiekraanpilti, kui saade või film on sellisena salvestatud.

Kui majapiamises on mitu vana telerit, kus digiboksi sisse pole ehitatud, tuleb iga teleri juurde ka digiboks osta, kuna see seade on vaid telerist väljaspool asuv vastuvõtublokk. Kui selle taha liita mitu telerit, siis näitaksid nad kõik sama pilti.

Sama kehtib ka kaabellevi puhul. Kui tegu on analoogleviga kaablis, võib kaabli lihtsalt vanale telerile külge ühendada, kui tegu on digikaabliga, siis vajavad vanad telerid digiboksi vahele. Paljud uued aga suudavad ise kaablist digisignaali vastu võtta. Enamusel juhtudel tuleb küll iga digikaabli võrgus oleva teleri kohta kaablifirmaga eraldi leping sõlmida. Elioni IPTV teenuse puhul vajab aga iga teler alati spetsiaalset digiboksi, sest signaal saabub koju mööda telefonitraate internetiühendusele sarnasel põhimõttel ja selliseid telereid, mis seda ise suudaks vastu võtta, üldiselt ei turustata.

Antenni kaudu vastuvõetava signaali puhul ei sega ükskõik kui mitu digiboksi internetiühendust, need on teineteisest sõltumatud. Vaid Elioni pakutava IPTV lahenduse puhul on bokside arv ja interneti kiirus omavahel seotud. Kui kasutate mistahes tasulise edastuse teenust, küsige oma teenusepakkujalt kõigi tehniliste detailide kohta järele. Enne mistahes lepingu sõlmimist tuleks tingimusi korralikult uurida ja eri teenusepakkujate pakkumisi võrrelda.