Pevkur varjupaigataotlejatest: II maailmasõja ajal olid eestlased samuti pagulased, meid koheldi Rootsis ja Kanadas väärikalt

 (295)
Üleminek ühisele hädaabinumbrile 112
Siseminister Hanno PevkurFoto: Karli Saul

Siseminister Hanno Pevkur põhjendas pagulaste vastuvõtmise vajadust sellega, et Euroopa Liidu liikmena jagab Eesti selle liidu rõõme, aga ka muresid. Lisaks tuletas Pevkur meelde, et Eesti on olnud liidus praegu pigem rohkem saaja kui andja rollis.

Valitsuse pressikonverentsil päriti Pevkurilt eilse "Aktuaalse Kaamera" uudislõigu kohta, milles räägiti Vao külast. Teatavasti asub seal Eesti ainukene varjupaigataotlejate majutuskeskus ning telesaade käis eilse Euroopa Komisjoni otsuse valguses kohalikega nende läbisaamisest pagulastega rääkimas.

Videolõigus näidati mitu korda ka pagulaste maja, mis oli ilusti korda tehtud ja mõjus elanike majade kõrval justkui uhiuuena. Seega küsis Kanal 2 reporter täna ministrilt, et kas selline pilt ei tekita inimestes trotsi ja ebameeldivustunnet.

"Rahvusvaheliselt on kokku lepitud teatud põhimõtted, ka pagulastega tegelemiseks. Kui meenutame ajalugu, siis ka eestlased olid pagulased Teise maailmasõja ajal. Meid võeti siis vastu Kanadasse ja Rootsi jne ja koheldi väärikalt," rääkis Pevkur.

Pevkuri sõnul ongi peamine küsimus selles, et kas rahvusvahelises plaanis oleme solidaarsed või mitte. Me ise ootame ka näiteks liitlastelt kaitset ja me ei saa olla vaid saaja rollis, leidis Pevkur.

Näitena tõi minister välja, et ELi vahenditest on Eestisse tehtud palju investeeringuid ning me ei ole liidus netoandjad, vaid pigem netosaajad.

Seotud lood:

Pevkur pidi ajakirjanike küsimustele vastamisel ka nentima, et tegelikult hetkeolukorras ei ole Eesti valmis sellises mahus pagulasi mahutama - Vao keskuses on vaid 35 kohta, kuid seal peatub praegu juba üle 80 inimese.

Samas lisas Pevkur, et asjadele lähenetakse samm-sammu haaval ning konkreetsed majutusotsused jne tehakse siis, kui EL on selles küsimuses lõpuks hääletanud ja ühise seisukoha võtnud.