Pevkur: töövõimetuse asemel tuleks hinnata töövõimekust
"Suurem probleem muidugi oli mõned ajad tagasi, kui oli üks teine sotsiaalminister ja muudeti puudega inimeste määramise süsteemi, mis tõi hüppeliselt meile puuetega inimesi juurde," ütles sotsiaalminister intervjuus BNS-ile, kommenteerides puuetega inimeste toetuse kasvu. Ministri arvates on kindlasti oma mõju ka tööturul ja kindlasti ei ole selgelt põhjendatav see, miks on Eesti eri piirkondades meil nii suured erinevused puuetega inimeste hulgas.
"Kui me kaardi peale vaatame, siis kagu piirkond hiilgab mõne valla puhul 40 või suurema protsendiga, kes on puudega ja kui me vaatame Kirde-Eestit, seal on see number natuke väiksem ja kui me tuleme Loode-Eestisse või Harjumaa piirkonda, siis siin on vallad, kus on kaks-kolm protsenti puudega inimesi," iseloomustas Pevkur tekkinud olukorda. "Tahes-tahtmata ja täiesti õigustatult tekib inimestel küsimus, kuidas on nii, et Eesti eri piirkondades elavad inimesed on nii erineva tervisega," lisas minister. "Ma ei tahaks ühtegi sõna või kommentaari öelda nende inimeste kohta, kellel on juhtunud õnnetus, kes on kaotanud jala, kellel on nägemine ära, kellel on kuulmispuue. Kui aga puuet on võimalik määrata tervislikust seisundist tulenevalt, olgu selleks siis kõrgvererõhutõbi või mõni muu selline näitaja, siis see tekitab kindlasti õigustatult riigikontrollis küsimusi," leidis minister.
Ministri sõnul on eesmärgiks proovida järgmise aasta jooksul hakata töövõimetuse asemel määrama inimeste töövõimekust. "Ma olen kasutanud seda näidet, mis on üsna ilmekas, et kui inimene mingi õnnetuse tagajärjel peaks kaotama jala, siis liikumist nõudval tööl on ta sada protsenti töövõimetu, samas kontoritööl on ta sada protsenti töövõimeline ehk tuleks hinnata inimese töövõimekust," selgitas ta.
See põhimõtteline muudatus vajab Pevkuri hinnangul kindlasti avalikku laiapõhjalist debatti puuetega inimeste koja ja teiste asjaosaliste istitutsioonidega, kuid selline muudatus oleks vajalik.
Praegu kehtiv süsteem, mille järgi määravad puude perearstid koos sotsiaaltöötajatega ei ole ministri arvates kõige usaldusväärsem. "Ühest küljest on nemad inimesele kõige lähemal ja oskaksid kõige paremini hinnata, teiselt poolt on neid, kes ütlevad, et taastame ekspertiisikomisjonid, kus siis tõesti sõltumatud inimesed vaatavad inimese arstlikele näitajatele otsa ja määravad selle puude," ütles minister.
