Pevkuri sõnul oleks uue süsteemi puhul vaja arvesse võtta vähemalt kolme nõuet. Esiteks seda, millises sektoris on tööjõust puudus. Teiseks hariduslik ja kolmandaks palganõue. Seda kõike oleks vaja arutada koos ettevõtjatega, et leida sobiv lahendus.

Üheks lahendamist vajavaks probleemiks oleksid hooajalised töökohad näiteks põllumajanduses või turismisektoris, kus on praegu terav tööjõupuudus. Koos töötukassa ja ettevõtjatega tuleb seal leida lahendus, mis võimaldaks nii Eesti inimestel leida tööd kui ka tuua välismaalt vajalikku hooajalist tööjõudu.

„Siis saaks leida mõistliku kaasaegse, targa lahenduse. Numbril baseeruv kvoot tänapäeval ei tööta,“ ütles Pevkur. Ta viitas inimarengu aruandele, mille kohaselt kasvab praegusest tööturu probleemist hiljem tulevikus pensioni maksmise probleem.

Euroopa Liidu kodanikud saavad juba praegu ilma piiranguteta Eestis töötada ning nemad piirarvu alla ei lähe. Ometi ei piisa teiste ELi riikide kodanikest, et Eesti firmad leiaksid omale töötajaid. Pevkur leidis, et me ei peaks tundma hirmu selle eest, et kolmandatest riikidest tulevad peamiselt venekeelsed inimesed, vaid peaksime lähtuma Eesti tööturu vajadustest.

Niikuinii minnakse juba praegu kvoodist mööda, tuues näiteks Türgi ehitajad Eestisse Poola firma renditööjõuna. Pevkur leidis, et oleks mõistlikum need inimesed ausalt tööle lasta, koos kõigi sotsiaalsete garantiidega.

Pevkuri sõnul arutati piirarvu küsimus ka eelmisel aastal, kui Reformierakond oli valitsuses. Kuna tollal piirarv täis ei saanud, siis leiti, et pole praktilist probleemi, mida oleks vaja lahendada. Sel aastal sai piirarv aga täis juba poole aasta pealt ja tööturg kasvab, mistõttu see küsimus on vaja lahendada.