"Schengeni alal üle Euroopa on aastas umbes 100 000 ebaseaduslikku piiriületust, Eestis on see number 150-200," rääkis Pevkur valitsuse pressikonverentsil.

Siseministri sõnul on Eestile eraldatud Schengeni välispiiri fondi kaudu toetussummasid. "Täiendavat raha Eesti ei küsi, seda on mõeldav teha ainult koos Läti ja Soomega. Arvan, et teengi neile ettepaneku neile," rääkis Pevkur.

"Kevadeks on suurem osa piirist puhas. Alustame küll riigimaa puhastamisest, kuid 25-30 protsenti piiriga külgnevatest kinnistutest on eraomanike käes. Nemad peaks lubama kas RMK oma territooriumile või ise puhastama piiriala," lisas minister.

Peaminister Taavi Rõivase sõnul on RMK-le, PPA-le ja maaanteeametile antud ülesanne puhastada Eesti-vene ajutine kontrolljoon. "Me ei jää ootama piirilepingi ratifitseerimist, et kontrolljoon maha märkida," sõnas Rõivas pressikonverentsil sama teemat kommenteerides.

Rõivase sõnul suurendati piirile investeeringuid, plaanis on suunata raha nii Narva piiripunkt kui ka Puisa kordoni uueks ehitamisele. Piirivalve patrullsõidukitele kulub 15 miljonit eurot, tehnilistele seadmetele 900 000 eurot jne.

"Eesti idapiiri kordategemine on põhimõtteline asi. Ei saa nõustuda, et piir on hetkel halvasti valvatud, seal töötab igapäevaselt 700 inimest ja neil on korralik varustus. Mõnel lõigul ka tehnika viimane sõna," sõnas Rõivas.

Peaminister möönis samas, et kogu ulatuses pole piir välja ehitatud. "Et piiri välja ehitada, oleme kasutanud küll rahvusvahelist tuge, aga peame panustama ka oma riigi vahenditest."