Siseminister Hanno Pevkur sõnas täna Delfile Reinsalu kavatsust kommenteerides, et soovib justiitsministriga antud teemal kindlasti debatti pidada asuma ning rõhutas, et karistamisega ei tohi üle pingutada. "Karistuspoliitika kujundamisel on üks olulisemaid kriteeriume karistuste mõjusus. Ehk teisisõnu karistus peab olema selline, mis mõjutab rikkujat edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kindlasti on oluline ka karistuste preventiivne mõju, ent sellega ei saa üle doseerida", sõnas ta.

"Ei peaks võtma eelduseks, et paneme karistuse ülemmääraks surmanuhtluse ja jääme lootma, et see hoiab inimesi toime panemast õigusrikkumisi. Meil on paremaid kogemusi pigem mõjutavate sekkumistega kui karmilt karistava sekkumisega. Olgu siinkohal näitena toodud Lõuna prefektuuris toimiv roolijoodikute ümberkasvatamise programm, mille soovime laiendada üle Eesti," täpsustas minister.

"Ehk - enne kui nii radikaalseid muudatusi teha, tuleks tõsiselt hinnata, mis on sellise karmistamise mõju, kas me pigem ei saavuta sellise reageerimisega vastupidist tulemust? Usun, et tegelik võti roolijoodikute hulga vähendamises ei peitu karistuspoliitikas, vaid ennetuspoliitikas," sõnas Pevkur ja lisas, et tema sügavalt isiklik veendumus on see, et kõik saab alguse kodust.

"Kui kodune kasvatus on selline, mis annab inimesele teadmise, et alkohol ja autorool ei käi kokku, siis võib ka eeldada, et roolijoodikuid jääb vähemaks. Kui koduses kasvatuses on puudujäägid, saab seda korvata haridus- ning sotsiaalsüsteemi panus. Karistussüsteem on viimane abinõu inimese mõjutamiseks ja ka see, nagu ütlesin, peab olema eelkõige mõjusalt mõjutav mitte ilmtingimata karmilt karistav. Vanglas ümberkasvamise tõenäosus on kindlasti väiksem, kui kvaliteetse ja pikaajalise rehabilitatsiooniprogrammi läbimisel saavutatav tulemus."

Pevkur lisas, et on valmis justiitsministriga antud teemal debatti pidama ja usub, et mõistlikud lahendused, kuidas roolijoodikute arvu Eesti teedel vähendada, ka leitakse. "Kindlasti tõstame selles debatis lauale ka menetluste kiirendamise küsimuse. Meie huvi on see, et riigil oleks võimekus kiireks sekkumiseks ja seda eelkõige liikluses toimuva osas. On näiteid, kus roolijoodik saab pärast vahelejäämist koheselt ka šokivangistuse. Selline kiire reageering nii politsei kui vajadusel kohtu poolt on oluliselt mõjusam kui pikk kohtumenetlus, kus karistus saabub kuid pärast liikluses rikkumise toimepanemist."