Keskerakonna fraktsiooni arupärimisele vastanud siseminister Hanno Pevkur ütles, et piiri puhastamise tööd on juba üle kuu aega käinud.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ja RMK  koostöös on ministri sõnul üle käidud kõik tehnilised üksikasjad ja on alustatud juba märgistamist piiri kontrolljoone lähistel konkreetselt 10-meetrise piiririba sissepuhastamiseks.

"Need tööd on kenasti kõik graafikus," kinnitas Pevkur.

"Piiri turvalisuse tõstmiseks on minemas järgmistel aastatel väga suur hulk nii Euroopa maksumaksja kui Eesti maksumaksja vahendeid," ütles Pevkur.

Minister rääkis, et järgmise kahe aasta jooksul suunatakse piiri turvalisuse tõstmiseks üle Eesti suurusjärgus 30 miljonit eurot.

Lisaks investeerib riik Piusa kordoni ehitust umbes 5,6 miljoni euro ulatuses ja Narva piiripunkti ehitust suurusjärgus 10 miljonit eurot.

Piirile peab panustama

Vastates riigikogu liikme Heimar Lengi küsimusele, mis on Eestil varem takistanud oma piir korras hoidmast, ütles Pevkur, et tema jaoks oli see asi üsna varakult selge, et piirile peab panustama.

"Aga see, et me hakkame lugema üles kõiki siseministreid, kes on keskmiselt ametis olnud seal võib-olla üks aasta ja kaks kuud – kas see on mõistlik?" küsisi Pevkur. "Hakata neid kõiki süüdistama või kõiki eelnevaid valitsusi – see ei vii meid edasi, sõbrad."

Siseministri sõnul viib edasi see, et piir või kontrolljoon tehakse korda.

"Kui me piirjoone suudame lõpuks ratifitseeritud piirilepinguga ka maha märkida, siis oleme nõus sellega, et jah, me võib-olla teeme täna natukene kilplase tööd, puhastades kontrolljoont ja märkides kontrolljoone maha ja tehes sinna investeeringuid. Aga see kilplase töö on sellisel juhul õige investeering," kinnitas Pevkur. "Kui me peame mõnes kohas piirijoont pärast muutma, see kulutus ei ole kindlasti nii suur kui see, et teha valdav osa investeeringutest täna ära ja olla kindel, et meie piiritsoon on valve all."