"Iga nõudmine, mis on suurem kui haigekassa poolt pakutud 15 protsenti palgatõus kahe aasta jooksul, tähendab maksumaksjale täiendavat kohustust," ütles minister.

"Haigekassa nõukogu poolt tervishoiutöötajate eelmisel nädalal pakutud palgatõus on nii erasektorit kui riigisektorit arvestades ligi kaks korda kõrgem," võrdles Pevkur. "Kui soovitakse sellele veel täiendavalt midagi lisaks, on selge, et see saab tulla kas patsiendi ehk maksumaksja taskust või tuleb kusagil mujal vähem kulutada."

Pevkuri sõnul tuleb mõista, et riigieelarve on tervik ja kui tervishoius soovitakse tekitada lisakulu, tuleb leida sellele vastavalt ka lisatulu.

Pevkur meenutas, et kriisiaastatel tehtud väga valusad otsused haiguspäevade hüvitamise muutmisel, samuti hooldusravi omaosalus või järjekordade pikendamine tähendas haigekassale üle miljardi krooni kohustuste vähendamist aastas.

"See aga võimaldas tervishoius näiteks teha oluliselt väiksemaid palgakärpeid kui mujal ja säilitada tervishoiu jätkusuutlikkus. Kui neid otsuseid poleks tehtud, oleksid haigekassa reservid tühjad ning ei oleks mingit võimalust rääkida arstide palgatõusust 15 protsenti kahe aasta jooksul,“ sõnas minister.