Pevkur manitses üldkogul prokuröre: jälitamist ja läbiotsimist saab reeglina lubada vaid kohus
Täna prokuröride üldkogul peetud kõnes keskendus justiitsminister Hanno Pevkur kriminaalmenetluses inimeste põhiõiguste kaitsmise ning korruptsiooniohu ennetamise küsimustele.
Justiitsminister tõi oma kõnes välja inimeste põhiõiguste küsimuse kriminaalmenetluses.
„Kuigi seadusest tuleneb, et reeglina toimetatakse läbiotsimist kohtumäaruse alusel, näitab praktika analüüs, et vaid 10 protsenti läbiotsimistest on tehtud kohtu, ülejäänud aga prokuratuuri loal. Seega on erand kahjuks üldreegli alla neelanud, mis aga ei ole minu hinnangul seaduse mõttega kooskõlas. Olukorra parandamiseks tuleb tõsiselt kaaluda kogu jälitus- ja läbiotsimislubade andmise viimist kohtute pädevusse. Vaid väga piiratud, edasilükkamatutel juhtudel võib kaaluda loa andmise õigust peaprokurörile või ringkonna juhtivprokurörile. Seejuures vajab kindlasti korrigeerimist ka lubade järelevalve pool," märkis Pevkur.
Samuti tõi minister välja vajaduse muuta eeluurimise ajaks vahistamiste ajalise kestuse pikkust. „Aasta alguse seisuga oli Eestis 684 vahistatut, keda on küll kaks korda vähem kui 10 aastat tagasi, kuid rõõmustamiseks põhjust siiski pole. Vahistamise kui enne isiku süüdimõistmist põhiõigusi kõige rohkem piirava meetme kohaldamine on minu hinnangul põhjendatud ainult siis, kui muud kriminaalmenetlust tagavad tõkendid ei ole piisavad või on ammendatud. Ma näen selget vajadust lühendada nii vahistamise üldist pikkust kui seda, millistel alustel ja kuidas isikut vahi alla saab võtta,“ lausus minister.
2013. aastal toimusid ka korruptsiooni ennetamise valdkonnas murrangulised muutused - 1. aprillil jõustus uus korruptsioonivastane seadus ja valitsus kiitis sügisel heaks uue korruptsioonivastase strateegia aastani 2020. Minister tunnustas prokuratuuri panust korruptsioonikuritegude menetlemisel ning prokuröride eetikakoodeksi vastuvõtmist eelmisel üldkogul ja eetikanõukogu, mis on olnud oma järjepidevalt tegutsenud alates 2013. aasta septembrist.
Ministri sõnul on oluline kokku leppida ka selles, kuidas toimida siis, kui prokuröri on mõjutatud või ähvardatud. „Teame kohtunike ja prokuröride mõjutamise teemal tehtud uuringust, et ligi kolmandikku küsitlusele vastanud prokuröridest on ühel või teisel moel üritatud mõjutada: tehtud häirivaid telefonikõnesid, ähvardatud vms. Seetõttu tuleks minu hinnangul kohtunike ja prokuröride kaitsele mõjutamiste eest senisest suuremat tähelepanu pöörata,“ ütles Pevkur.
