"Kõnet ette valmistades proovisin hoiduda oma erakonda puudutavatest asjadest, ent just avalikkust mõjutavate sõnumite asjus pean peatuma ka kurikuulsal Silvergate’il," lausus Pevkur.

"Vaid mõned väljavõtted 25. detsembri Eesti Ekspressist. Tarmo Vahteri lugu algab sõnadega: „Noor Tartu poliitik läks prokuratuuri ja rääkis, kust ta sai valimiskampaaniaks raha. Aus jutt moondus rahva silmis valetamise sümboliks.“ Artikli lõpuosas tõdeb Vahter: „Ta käitus ju ausalt! Perekonna suhtes, sõprade suhtes, erakonna suhtes, prokuratuuri suhtes. Tulemus on vastupidine. Tõesest ülestunnistusest juhtivale riigiprokurörile on saanud aasta suurima vale sümbol.“

"Tagantjärele võime tõdeda, et konkreetse kriminaalasja lõpetamise määrus on loonud Eestis pretsedendi, mida veel kaua analüüsitakse. Lõpetamise määrus oma detailirohkuse ja õhku jäänud küsimustega ning mõjudega, kus ämma kujund tõi inimesed isegi tänavale, on pannud paljusid küsima (eeldan, et ka prokuratuuri ennast), kas prokuratuuril ei oleks olnud õigem anda avalikkusele infot, et ämm ongi olemas? Miks lasti tõel eskaleeruda vale kujundiks?," küsis Pevkur.

„Me kõik teame, et kommunikatsioon avalikkusele on kriitilise tähtsusega, seda eriti laiadele massidele huvipakkuvates teemades. Prokuratuuri ülesanne, lisaks igapäevasele sisutööle on sisendada avalikkusele kindlustunnet õigussüsteemi vastu ning iga prokurör peab mõistma, et sõltumata kriminaalasjast, peab kriminaalmenetlus nii olema, kui näima objektiivne. Seda saab tagada vaid kvaliteetse kommunikatsiooniga,“ võttis justiitsminister kokku.