„See suurusjärk on üle 100 arsti, umbes 60 õde ja 10−15 hambaarsti, kes on võtnud tänavu terviseameti registrist tõendi välja. See, kas inimene asub välismaale või mitte, ei ole üheselt tuvastatav,“ lausus Pevkur keskerakondlase Nikolai Põdramägi küsimusele vastates.

Samas Pevkur lisas, et terviseamet on teinud omapoolset analüüsi niipalju, kui haiglatelt ja arstidelt saadud tagasiside võimaldab, ning leidnud, et reaalselt läheb välismaale tööle ligikaudu pool tõendi saanud arstidest. „Ja vaadates viimase aja muutumisi, siis pigem arstid eelistavad ajutist liikumist välismaale, kas nädalate kaupa või nädalavahetuste kaupa ja soovivad säilitada ka Eestis suhte oma haiglaga,“ märkis sotsiaalminister.

Sotsiaaldemokraat Mark Soosaar uuris reformierakondlasest ministrilt ka seda, kuidas noori äsja ülikooli lõpetanud tohtreid Eestis hoida. „Mis puudutab haiglas töötavaid arste, siis minu esimeseks eelistuseks oleks kindlasti haiglatepoolne stipendiumilepingute sõlmimine noorte arstide värbamiseks,“ vastas Pevkur.

Ministri sõnul on seda praegu võimalik teha residentuuri astumisel. Kui aga parlament kiidab heaks arstiabilise seaduse eelnõu — millega noored arstid saaksid juba pärast neljandat kursust haiglasse tööle minna — siis saaks noorte arstidega stipendiumilepingud sõlmida pärast neljandat kursust.

„See annaks võimaluse, et pärast residentuuri läbimist läheb noor arst, kes on saanud ühest või teisest haiglast stipendiumi, ka sinna teatud ajaks tööle. Sellist riiklikku sundi on väga keeruline kohaldada olukorras, kus meil on Euroopas inimeste vaba liikumine ja ka tööjõu vaba liikumine. Sellepärast oleksid võlaõiguslikud kokkulepped haigla ja noore residendi vahel kindlasti väga mõistlikud,“ lisas sotsiaalminister.

„Mis puudutab üldarstiabi, siis siin on omavalitsused käitunud väga erinevalt. Osa pakub rohkem tuge — näiteks korterite sisustuse, vastuvõtukeskuse sisustuse, auto näol —, osa vähem. Riigi poolt lisandub kauguskoefitsient, et saada ka maapiirkondadesse noori perearste. See süsteem on väga hea. Uus perearstidega koos ette valmistatud skeem näeb ette, et nimistut on võimalik tõsta suhteliselt suureks, et oleks võimalik nimistu pearahade pinnalt ka väiksemates kohtades neid kokku panna,“ selgitas Pevkur.