"Ehk automaatne kohustuslik mehhanism Euroopa Komisjoni otsusena ei ole see, mis meid rändekriisist välja aitab. Peame oma jõupingutused pöörama ajutistelt lahendustelt pikaajalistele lahendustele, ehk tegelema rahvusvahelises koostöös Süürias ning teistes kriisikolletes rahu tagamisega, humanitaarabiga, Euroopa Liidu välispiiride tugevdamisega ja vajadusel sõjapõgenikele turvatsoonide loomisega põgenike kodudele võimalikult lähedal," märkis Pevkur.

„Juba Euroopa Liitu jõudnud isikute osas tuleb aga selget vahet teha rahvusvahelist kaitset vajavatel inimestel ja majanduspõgenikel, mistõttu on kriitilise tähtsusega toimivad tagasivõtulepingud turvaliste riikidega,“ ütles minister. Pevkuri sõnul vajab Euroopa Liit põhimõtete ja ühtsuse säilitamiseks toimivaid lahendusi, sest vastasel korral on ohus kas või näiteks Schengeni vabaliikumise põhimõte. „Inimeste vaba liikumine Euroopa Liidu sees on privileeg, mida me peame iseenesestmõistetavaks. Praeguse rändesurvega tegelemisel aga näeme, et Schengeni ruumi hoidmiseks tuleb pingutada veelgi rohkem. Eesti seisab kindlasti selle eest, et liikumisvabadus Euroopas ka edaspidi säiliks.“

Siseministri sõnul oli tal hea kuulda, et Euroopa Komisjon on pagulastega seotud jaotusvalemi osas taganenud oma kevadisest ebaõiglasest ettepanekust. „Pagulaste vastuvõtmisel peame arvestama riikide võimekust ja pagulaste endi soovi ümber paikneda, aga eelkõige riikide rahvastiku ning majanduse osakaalu Euroopa Liidus. Euroopa Komisjoni esitatud pagulaste uus jaotusvalem seda ka teeb,“ ütles siseminister.

Valitsus kujundab kava osas Eesti ametliku positsiooni homsel istungil ning liikmesriigid esitavad oma esmased seisukohad rändega seotud uute meetmete osas 14. septembril Brüsselis toimuval siseministrite kohtumisel.