Perevägivalda tauniva presidendi kõnega samal päeval sai politsei teate 46 perevägivallajuhtumist

 (152)
EV99 presidendi kõne ja kontsert
EV99 presidendi kõneFoto: Ilmar Saabas

„Täna on riigipüha. Politsei teab – pühade ajal saavad inimesed kõige rohkem peksa. Saavad seal, kus peaks olema kõige turvalisem: kodus. Nii on see jõulude ajal, jaanipäeval. Nii on see ka täna, vabariigi aastapäeval,“ ütles president Kersti Kaljulaid aastapäevakõnes. Faktikontroll viitab, et tal on õigus.

24. veebruari õhtul helistas Tartus häirekeskusesse 11-aastane tüdruk, kes teatas, et vanemad kaklevad. Mõlemad tüli osapooled viidi kainenema. Sarnase kõne sai Häirekeskus ka 26. veebruaril Sillamäelt, kus väike laps palus abi, sest isa peksab ema.

Samuti 24. veebruaril hommikul kella 7.15 ajal lasi alkoholi tarvitanud 44-aastane mees Mikitamäe külas korteris tüli käigus stardipüstolist ning ründas noaga oma 57-aastast venda. Kannatanu viskas agressiivseks muutunud venda enesekaitseks keeva veega. Politsei pidas 44-aastase mehe kuriteos kahtlustatavana kinni ning toimetas ta jaoskonda. Kannatanu viidi haiglasse. Nuga ning stardipüstol jäid jaoskonda hoiule.

Üldse sai politsei 24. veebruaril 556 väljakutset, neist 46 lähisuhtevägivalla tõttu.

„Tavaline“ reede on märkimisväärselt vähem vägivaldne. Näiteks 20. jaanuaril tehti politseile 358 väljakutset, millest 31 puhul oli tegu lähisuhtevägivallaga.

Vägivaldsel joonel jätkus ka ülejäänud pühadenädalavahetus. 25. veebruaril teatati Lasnamäelt, et joobes alaealine tütar tuli koju ja lõi jalaga oma ema. Isa kartis seejuures tööle minna, sest tütar võib uuesti emale kallale minna. Samal päeval sai häirekeskuses kõne Võru linnast, kus joobes elukaaslased oli tülli läinud telekapuldi pärast. Mees lõi naist plätuga peapiirkonda.

Seotud lood:

26. veebruari õhtul kella 19.20 sai häirekeskus teate Kuusalu vallast, kus mees ähvardas pereliikmeid ja sooritas tulirelvast lasu.

Sündmuskohale kihutasid lisaks politseipatrullidele ka kiirreageerijad, läbirääkijad ning K-komando eriüksus, demineerijad ja kriminaalpolitsei, rääkimata kiirabist. Sündmuskoha vahetusse lähedusse moodustati staap. Kohale jõudes suhtlesid politseinikud lähedastega ning asusid kontrollima maja ümbrust. Politsei kiirreageerijad pidasid sündmuskohal kinni 40-aastase joobes meesterahva. Kinnipidamisel leiti mehe valduses olnud eluruumidest neli ebaseaduslikku tulirelva. Mehe suhtes alustati kriminaalmenetlust ähvardamise ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise tunnustel.

„Viiendik nädalavahetuse väljakutsetest olid seotud vägivallaga ja neist omakorda pooled olid peretülid,“ tõdeb põhja prefektuuri operatiivjuht Kristian Jaani. „Samas näitab statistika, et rohkelt peretülisid võib ette tulla ka tavaliselt laupäeval, mis tähendab, et vägivald koduseinte vahel on probleem aastaringselt“

„Oma tööpraktikas näeme, et väga sageli on peretülides üks või mõlemad osapooled alkoholijoobes. Alkohol ei ole aga vägivalla tekkepõhjus ning kindlasti ei saa see olla vägivallatseja põhjendus või vabandus lähedase vastu kätt tõsta. Pigem on alkohol sütik ning soodustav tegur. Tegelik põhjus peitub inimeste nõrkades sotsiaalsetes oskustes, võimetuses oma emotsioone kontrollida ning suutmatuses tülisid sõnadega lahendada,“ sõnab Jaani.

„Täiskasvanud inimeste käitumismustreid on keeruline muuta, kuid lähisuhtevägivallaga tegelemine säästab nende laste elusid, kes seda pealt peavad nägema ja kes vägivaldsetes peredes üles kasvavad. Kõige esimene samm on olukorra külmutamine sündmuskohal, kuid üldjuhul ei lahenda see probleemi lõplikult. Politseinikud viivad läbi järelkontrolle peredes, kelle kohta on politseil infot vägivalla kohta. Ent probleemiga on vaja tegeleda laiemalt ja terviklikumalt. Ohvrile peavad olema tagatud kõik võimalused vägivallatseja juurest ära tulla. Ka vägivallatseja, kes tahab paraneda, peab õiget abi saama. Samuti vajavad nõustamist lapsed, kes seda kõike pealt on pidanud nägema. See kõik vajab mitmete asutuste koostööd. Sama oluline on debatt avalikkuses, sest sageli aitab inimeste käitumist muuta ka hoiakute muutus ühiskonnas,“ lisab Jaani.

Kuigi presidendi kõne sai valdavalt kiita, oli ka negatiivset vastukaja – isegi tema viidetele perevägivallale. „Mõtlesime sõpradega, et kelle naist me siis täna koos peksma hakkame? Kas tõesti on Eestis olukord nii hull, et vabariigi aastapäeval peab rääkima peksmisest?“ kirjutas suhtekorraldaja Janek Mäggi Äripäevas avaldatud arvamusartiklis.

Mäggit häiris viide perevägivallale vaatamata sellele, et ta on ise sihtasutuse Väärtustades Elu nõukogu liige. Sihtasutus tegeleb paarisuhete ja nende probleemide ennetamisega. „Üks meie prioriteet ongi, et suhted oleks harmoonilised ja õnnelikud, mitte ebaõnnestunud või veel vähem vägivaldsed,“ ütleb nõukogu kaasliige Meego Remmel. „Ma arvan, et see on tüüpiline janekmäggilik provotseeriv kirjatükk. Mina isiklikult ei loe siit välja, et ta ei kaitseks peksmist. Kindlasti ei ütle ka seda, et meil seda poleks. Küsimärk ongi võib-olla tema püüd seda teemat tõstatada. Ma loodan.“