Perevägivald Eestis: politsei saab 40 kõnet päevas, kasutusele võetakse uued meetmed

 (6)
Kurjategija
Foto on illustratiivneFoto: Anni Õnneleid

Pühade ajal suureneb sageli vägivald koduseinte vahel, paljude juhtumite puhul on samas eluruumis ja näevad vägivalda pealt ka lapsed. Viimastel aastatel on koduvägivalla all kannatajate abistamisega tegelema palju süstemaatilisemalt ja tulevast aastast hakatakse vägivalla käes kannatajad pakkuma tuge palju koordineeritumalt, et nii keerulise olukorra erinevatele külgedele üheaegselt lähenedes aidata asjale lahendus leida. Sotsiaalprogramme luuakse nüüd ka vägivallatsejatele.

2019. aastal alustab 1. jaanuarist tööd ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon numbril 116 006, mida tänavu katsetati Pärnus. Kriisitelefoni töötajad pakuvad kannatajatele kohest emotsionaalset tuge ja julgustavad neid võtma kontakti teiste abistavate süsteemidega – ohvriabi töötajaga, naiste tugikeskusega, kohaliku omavalitsusega, perearstiga.

„Paljud uuringud on näidanud, et kannatanute jõustamisel on võtmekohaks aeg, mil toetav abi kannatanuni jõuab. Kui abi jõuab kiiremini, on kannatanu suurema tõenäosusega valmis abi vastu võtma,“ kommenteeris perevägivalla abiliini vajalikkust sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Jako Salla.

Lisaks abitelefonile katsetati Pärnus ka ametkondade koostööd, et koheselt olukorda sekkuda ja vägivallatseja sündmuskohalt eemaldada ja kannatanule koheselt abiorganisatsioonide tuge, sh sündmuskohal ööpäevaringset kriisinõustamist pakkuda. Koostööd teevad selles vallas politsei- ja piirivalveamet, prokuratuur, sotsiaalministeerium, sotsiaalkindlustusamet ja siseministeerium.

Seotud lood:

Tulevast aastast hakatakse Pärnus testitud lähenemist kasutama ka teistes Eesti piirkondades. Siseminister Katri Raigi sõnul on kõige olulisem hakata kannatanut kohe aitama, nõustama ja toetama sõltumata sellest, kas kriminaalmenetlust alustatakse või mitte ning sellega tuleb jätkata seni kuni olukorrale on lahendus leitud.
„Ülioluline on ka kiire sekkumine vägivallaga kokku puutunud laste aitamiseks, sest vägivald sünnitab vägivalda,“ märkis Raik.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut märkis omakorda, et kõige tähtsam on see, et perevägivalla käes kannatanu teaks, kust abi otsida ja ka julgeks seda teha.

„Ohver ei ole kunagi vägivallatsemises süüdi, mistõttu on oluline, et me teised ei annaks hinnanguid, vaid aitaksime leida abi, olgu selleks siis julgustamine või kontaktide leidmine,“ ütles Sikkut. „Kannatanute abistamisel on väga suur roll lähedastel, naabritel – me kõik saame hädasolijat märgata ja vägivallast teada anda. Eriti oluline on see laste ja eakate puhul, kes ei suuda ise abi paluda või mõista, et toimuv on vale.“

Perevägivalla puhul on lisaks kiirele reageerimisele ja ohvri abistamisele oluline tegeleda ka vägivallatsejaga, tema hoiakutega ja käitumisega, et peatada vägivalla jätkumine. Esimest korda oli riigieelarves raha vägivallatsejaga tegelemiseks tänavu, mil sotsiaalkindlustusamet alustas Tallinnas esimese vägivallatsejale suunatud sotsiaalprogrammiga. Tuleval aastal saab lisaraha toel laiendada programmi kättesaadavust ka mujale Eestisse.

2019. aastal tõuseb ka naiste tugikeskuste rahastus, mis ulatub 1 000 000 euroni ja võimaldab avada Harjumaal ning Ida-Virumaal mõlemas teisegi tugikeskuse. Naiste tugikeskuste kontaktid on leitavad sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ning sinna oskavad suunata ka politsei ja ohvriabi töötajad.

Minister Sikkuti sõnul teevad erinevad asutused vägivalla ennetamiseks ja ohvrite abistamiseks tihedat, hästi koordineeritud koostööd, sest ainult nii on võimalik perevägivalla juhtumite arvu vähendada ja kannatanutele võimalikult kiiresti professionaalset abi pakkuda. Ka on 2019. aasta riigieelarves märgatavalt suurendatud ohvriabiteenuste rahastamist.

„Perevägivalla all kannatanud inimesed peavad saama just nende vajadustele vastavat abi, olgu selleks siis ööpäevaringne kriisiabi, varjupaigateenus, psühholoogiline või juriidiline nõustamine. Riik pakub mitmekülgset abi, mille eesmärk on peatada vägivalla jätkumine ja anda kannatanule jõudu alustada uut, vägivallavaba elu.“

Olulist statistikat:

  • Hinnanguliselt on perevägivallast tingitud kulud Eestis aastas üle 116 miljoni euro, mistõttu on oluline laiendada ennetustegevusi ning pöörata senisest enam tähelepanu kõigile vägivallaga seotud osapooltele, eriti kannatanute julgustamisele abi vastu võtta.

  • 15. detsembri 2018 seisuga on politsei- ja piirivalveametile sel aastal perevägivallast teada antud 14 277 korral, millest 3708 korral on alustatud kriminaalmenetlust.

  • Registreeritud perevägivalla kuritegude arv on võrreldes 2017. aastaga kasvanud – tänavu on neid 11 kuuga registreeritud rohkem kui terve eelmise aasta peale kokku. Selle on tinginud inimeste teadlikkuse tõus ja ametkondade tõhusam koostöö.

Mida teha vägivalda märgates?

· Kui satud ise hätta või kuuled naabrite juurest sõimu, appihüüdeid, näed vägivalla kasutamist, helista hädaabinumbril 112. Ise pole mõistlik tüli lahendama asuda – vägivalletseja võib rünnata ka kõrvalist isikut.

· Kui puutud ohvriga kokku, räägi temaga. Aita tal mõista, et ohver ei ole kunagi vägivallatsemises süüdi.

· Julgusta otsima abi ja pöörduma politseisse, ohvriabisse, naiste tugikeskusesse või arsti poole, et fikseerida füüsilise vägivalla tagajärjed. Ohvriabi ja naiste tugikeskuste kontaktid leiad www.palunabi.ee

· Kui näed hädasolevat last, helista lasteabi numbril 116 111.

· Ära anna hinnanguid, aita leida kontakt ja abi!