Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiu kvaliteedi ekspertkomisjoni juhataja Marika Väli sõnul saatsid kinnipeetavad vanglate arstiabi kohta 27 avaldust.

Ambulatoorse ja statsionaarse eriarstliku ravi kohta esitati kokku 55 ekspertiisitaotlust, neist 45 juhul taotleti hinnangut ühe konkreetse eriala arstide tegevusele.

Naistearstide ja kirurgide töö kohta tuli võrdselt kümme kaebust, viiel juhul olid ekspertiisitaotluse ajendiks kirurgilise operatsiooni tüsistused.

Ortopeedide töö kohta esitasid patsiendid seitse, psühhiaatrite töö kohta viis, nahaarstide ja lastearstide töö kohta võrdselt kolm kaebust ning kardioloogide töö kohta kaks kaebust.

Üks kaebus iga eriarsti kohta tehti gastroenteroloogile, töötervishoiuarstile, silmaarstile, onkoloogile, proktoloogile. Ülejäänud kümnel juhul puudutas avaldus mitme tervishoiutöötaja tegevust ja suhtlemist.

19 ekspertiisitaotlust esitati hambaravi ja –proteesimise kohta.

17 ekspertiisitaotlust esitati erakorralise meditsiiniabi kohta, neist kümme kiirabi ja seitse haiglate erakorralise meditsiini osakondade (EMO-de) töö kohta.

Hooldus- ja põetusteenuste osutamise kohta esitati kolm taotlust.

Peale esmakordsete ekspertiisitaotluste menetleti teistkordselt esitatud viis taotlust isikutelt, kes polnud komisjoni hinnanguga rahule jäänud.

Komisjoni soovitus ei kohusta tervisekahju hüvitama

Väli sõnul ei ole komisjoni riiklik järelvalveorgan ja sanktsioonide rakendamise õigus terviseametil ja kohtul.

"Kehtiva õiguse järgi piirdub komisjoni ülesanne ja pädevus hinnangu andmisega ning ettepanekute tegemisega tervishoiuteenuse osutajatele, haigekassale ja terviseametile," selgitas Väli.

Tema sõnul annavad hinnanguid eriarstidest eksperdid ning ekspertkomisjoni nõuanne ja soovitus ei kohusta arsti või raviasutust hüvitama patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud tervisekahju.

Rahalise hüvituse taotlemiseks peab patsient kohtusse pöörduma, kui ei õnnestu saavutada kohtuvälist kokkulepet teenuseosutajaga.

Tervishoiu kvaliteedi ekspertkomisjon (TKE) esitas mullu tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi ja töökorralduse parandamiseks 31 ettepanekut, soovitust ja tähelepanujuhtimist.

Neist 25 esitati tervishoiuteenuste osutajatele (haiglatele, hambaraviasutustele, eriarsti- ja perearstiabi osutajatele), neli erialaseltsidele, üks terviseametile ning üks vangla juhtkonnale.

Ühel juhul tehti terviseametile ettepanek teostada järelevalvet, kuuel juhul soovitati tervishoiuteenuse osutajal jõuda patsiendiga kohtuvälisele kokkuleppele, kolmel juhul soovitati tervishoiuteenuse osutajal korraldada personalile dokumenteerimise alane täiendkoolitus ja parandada suhtlemist.