Perearstide selts: imiku surma ennetamiseks poleks keegi midagi rohkem teha saanud
"Selle pere arst kasutas ära kõik võimalused, mida on arstil võimalik kasutada," ütles Eesti perearstide seltsi liige Anneli Talvik Delfile.
"Lehe kirjelduste järgi ei olnud tegemist sotsiaalselt võimetu perekonnaga, see oli tubli pere. Keegi ei arvanud, et nii võib juhtuda," ütles Talvik.
Perearst käitus Talviku hinnangul täiesti adekvaatselt. "Kui mitme lapsega peres on kõik alati korras olnud ja sinna sünnib järgmine laps, siis paarile telefonikõnele mittevastamine või ühe visiidi vahelejätmine ei tekita kõrgendatud tähelepanu," leiab Talvik.
Täpset statistikat arsti juures mittekäivatest lastest Talviku sõnul Eestis ei ole.
Ühe võimalusena näeb Talvik, et varem mitu last sünnitanud ema kannatas tõsise sünnitusjärgse depressiooni all. "Mitmed aspektid langesid kokku - õnnetu armastus, mis jätab jälje ka mittesünnitanud naisele, lisaks sünnitusjärgne hormoonide kõikumine. Emal oli kõigest sügavalt ükskõik," rääkis Talvik.
Talviku sõnul võis Ekspressi artiklist välja lugeda, et naise nõuandjad ei olnud imikute toitmise küsimuses kõige pädevamad, kuid olid empaatilised ja hoolivad. "Ma ei näe, et selle juhtumi puhul oleks üldse midagi rohkem ära teha saanud," ütles arst.
"Ilmselt ei osanud keegi ette kujutada, et olukord on nii jube ning et midagi sellist võib juhtuda tänapäeval Eesti Vabariigis," ütles Talvik.
Nii väikest imikut ei oska Talviku sõnul ka ükski sõbranna hinnata. "Kui laps on tekki mässitud ja magab, ei tea ju keegi, kas ta magab sellpärast, et oli näljast jõuetu või sellepärast, et oli just oma lehmapiima saanud."
Talvik ei mäleta oma praktikast viimase kümne aasta jooksul, et mõni lapsevanem annaks toidusegu asemel kahekuusele lapsele hoopis mannaputru. "Mannapuder ei sisalda mitte midagi kasulikku, lehmapiim on aga tänapäeval sellevanuselistele imikutele täiesti mittesoovitav toit," rääkis arst.
Talviku sõnul arutasid nad täna juhtumit ka oma kolleegidega ning mitte keegi neist polnud midagi sellist varem kuulnud. "Usun, et eelmisel aastal avalikuks tulnud juhtum, kus lapsed koos koertega elasid, pani inimesed ikkagi rohkem märkama ja eri instantsid koostööd tegema."
Talviku sõnul ei pruugi olla palju kasu sellest, kui siduda lapsetoetused korralikult arsti juures käimisega. "Need vanemad, kes on sotsiaalsetel põhjustel teravama jälgimise all, toovad sageli lapsi hoopis korralikumalt lapsi arsti juurde, sest kardavad, et muidu võetakse neilt abirahad ära," rääkis Talvik, kelle arvates ei tohiks siiski ettepanekut ka alahinnata. "Ükski abinõu pole liigne, kui küsimuse all on laste heaolu ja käekäik."
