Perearstid vajavad parema ravi eesmärgil rohkem uuringuraha

„Aasta lõpus ei tohi tekkida olukorda, et patsiendi ravi kvaliteet kannatab uuringute tegemata jätmise tõttu, sest lepingumaht on perearstil täis. Igal inimesel on õigus tõenduspõhisele meditsiinile aasta ringi,” nentis perearst Külvi Peterson, kelle endagi möödunud aasta uuringufond on lõhki 3195 euroga.

„Perearst teeb uuringuid niikuinii pearahast, aga neist uuringutest ei piisa otsuste tegemiseks: pearahast makstavad uuringud on kliiniline vereanalüüs, veresuhkur ja uriin testiribaga ning EKG,” vahendab staažika perearsti sõnu Eesti Päevaleht.

Perearstide uuringufond moodustab 27% pearahast ja kui seda ära ei kasutata, jääb raha haigekassasse alles. Peterson oli nõus, et uuringufond ei tohiks olla piiramatu suurusega. „Kuid uuringuraha peaks saama juurde taotleda need, kes suudavad ja oskavad enamat pakkuda kui see seltskond perearste, kes oma haigeid ei uuri ja/või kandivad oma haiged süsteemi kallimatesse osadesse ning on haigekassa jaoks „rentaablid”,” nentis ta.

Süsteemi kallimate osade puhul pidas Peterson silmas erakorralise meditsiini osakonda (EMO), kuhu osa perearste soovitab oma patsientidel pöörduda, selle asemel et ise uuringuid tellida. See on maksumaksjale aga mitu korda kallim.

Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov möönis, et kui perearstil on uuringufond lõhki või ta ei julge patsienti selle lõhkimineku kartuses lisauuringutele saata, siis võib tekkida olukord, kus patsient jääbki vajalikest uuringutest ilma. „Aga tegelikult on nii, et kui uuringufondist puudu tuleb, siis peab perearst selle raha võtma pearaha arvelt ning tal pole mingisugust õigust öelda, et siis uuringule ei saadeta,” rõhutas Danilov. „Praegu mõtlevad nad aga, et pearaha on puutumatu, millest nad teevad väiksemaid uuringuid ja ülejäänu läheb muudeks kuludeks, kaasa arvatud sissetulek.”

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevalehe veebiküljel