Perearstid on vastsündinute kodude külastamisest loobunud
Pereõde peaks juhendi kohaselt tegema koguni kaks külastust — ühe kolme esimese päeva jooksul pärast lapse sünnitusmajast kojutoomist, teise tema kolmandal elunädalal. Perearsti koduvisiit on ette nähtud vastsündinu teisel elunädalal. Visiidi eesmärk on beebi profülaktiline jälgimine ja vanemate nõustamine, kirjutab ajaleht Pealinn.
Tegelikult visiite enamasti ei toimu. 2008. aastal lastehaigla arstide initsiatiivil tehtud uurimusest “Perearsti meeskonna nõustamistöö vastsündinute peredele” nähtub, et ettenähtud kaks pereõe visiiti tehti vaid kahele protsendile vastsündinuist. Perearst käis kodus 24,3 protsendil juhtudest. Võrdluseks — alles 1990. aastate algul külastas õde uut ilmakodanikku esimese kolme päeva jooksul 96,6 protsendil ning arst 97 protsendil juhtudest.
Haigekassa avalike suhete juhi Evelin Koppeli sõnul ei oma juhend kohustavat iseloomu. “Pereõde teeb vastsündinule koduvisiidi lapse esimesel elunädalal lapsevanema ja perearstikeskuse vastaval kokkuleppel,” märgib ta.
Tallinna lastehaigla kvaliteedijuht Lagle Suurorg märgib aga, et nõustav visiit perre on siiski ülimalt vajalik. Seda näitab ainuüksi fakt, et üha enam lapsevanemaid pöördub oma lapsega murede korral lastehaigla erakorralisse vastuvõtuosakonda — ka selliste muredega, millele peaks lahenduse leidma perearst.
“Samavõrd oluline on külastuse sotsiaalne pool,” ütleb patsientide esindusühingu infojuht Anne Veskimeister. “See on võimalus näidata, et perearst on see, kes ta nime järgi peaks olema — pere arst.”
Perearstide seltsi juhatuse esinaise Ruth Kalda sõnul on siiski õige, et visiit teostatakse kokkuleppel. “Teatud juhtudel on tõesti väga oluline saada ülevaade pere kodusest olukorrast,” leiab ta, lisab aga, et paljudel juhtudel tunnevad perearstid ja -õed peret juba piisavalt hästi ning sel juhul pole koduvisiit ilmtingimata vajalik. Kalda märgib, et juhul, kui tegemist on n-ö sotsiaalselt ebaküpsete vanematega, võtavad perearstid ühendust kohaliku sotsiaaltöötajaga.
Suuroru sõnul on praegu enamus vastutusest lükatud noorele emale, kes aga ei ole saanud emaks olemise koolitust. “Noored elavad tavaliselt oma vanematest eraldi, pole vanaema, kes kõrval õpetab,” lausub ta. “Aga kust peab noor ema kõike teadma? Vanasti oli nii, et õde või arst tuli koju ja vaatas üle kõik nurgad ja nurgatagused, et kusagil poleks ohtlikke kemikaale, majapidamisriistu ja muud sellist ripakil. Praegu sellist kommet ei ole,” nendib Suurorg. “Samas — kui palju rohkem on kemikaale ja majapidamismasinaid! Lastehaiglas ei möödu vist ühtegi päeva, kui ei toodaks väikelapsi mürgituse või põletusega. Üks asi, et lastehaiglasse tullakse laupäeval-pühapäeval, kui perearstid ei tööta, kuid 41 protsenti tuleb perearsti vastuvõtu ajal. Üle poole neist ütlevad, et nad ei saa samal päeval perearsti vastuvõtule aega, rääkimata sellest, et perearst koduvisiidile tuleks.”
Perearstid ise märgivad koduvisiitidest loobumise põhjusena esmalt asjaolu, et need on liialt ajamahukad ja kodus ei saa analüüse teha. Samas märgivad nii Suurorg kui ka Veskimeister, et ka erakorralise meditsiiniosakonnas ei tehta alati analüüse. “Aga abi andmata me sellegipoolest ei jäta,” lausub Suurorg.
