Perearst Svea Rosenthal ütles Eesti Päevalehele, et kavatseb edaspidi kindlasti visiiditasu praegusest viiest kroonist kõrgemale tõsta. “Niigi imestatakse, kuidas ma renti ja kõiki muid makse jõuan maksta,” ütles ta ja lisas, et koduvisiidi hind võiks kõrgem olla, kuna nõuab arstilt suuremat pingutust.

Perearstide seltsi esimees Madis Tiik pidas omaosalust vajalikuks patsientide distsiplineerimiseks. “See on nagu lävepakk meditsiinisüsteemi sisenemisel,” leidis ta. “Usun, et igal perearstil on 20-30 inimest, keda võib suurkulutajateks nimetada, sest nad käivad lihtsalt rääkimas,” tunnistas Tiik. “Kabinetist lahkudes panevad juba uue aja kinni, ehkki haiged nad ei ole. Aga arsti aeg on kallis.”

Tiigi sõnul võivad inimesed nõu küsimiseks edaspidi tasuta pereõe poole pöörduda. Ta toonitas, et rahapuuduses eakatele või invaliididele on võimalik mööndusi teha. “Paljudes kohtades on 10kroonist tasu küsitud juba perearstinduse alguspäevist ja keegi pole nurisenud.”

“Euroopas pole ühtki riiki, kus võiks niisama arstile pöörduda, jalutada sisse ja öelda, et tere, ma tulin,” lausus Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius. Tema sõnul küsivad mõned perearstid juba praegu sajakroonist visiiditasu.

Sotsiaalkomisjon hääletas eile ravikindlustusseaduse eelnõu arutamisel kuni 25kroonise visiiditasu poolt. Pensionäre eelnõu kohaselt visiiditasust ei vabastata, rasedatele ja lastele säilib aga tasuta perearstiabi.

Vilosiuse sõnul sooviks sotsiaalkomisjon visiiditasu sidumist tarbijahinnaindeksiga, mis tähendab, et ravikindlustusseaduse jõustudes tasu lähiaastatel oluliselt ei tõuseks.

Lisaks visiiditasu kehtestamisele näeb uus ravikindlustusseaduse eelnõu ette, et patsient peab hakkama haiglasoleku eest maksma, üks päev rohkem kui praegu peab haige kompensatsioonita jääma ning hambaravi saab haigekassa arvelt vähem inimesi kui praegu.