Perearsti nõuandeliin pole enam nõus häirekeskuse kõnesid vastu võtma. Mis saab edasi?
Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Aleksandra Solntseva ütles Delfile, et kolmapäeval toimus perearsti nõuandetelefoni murega seotud kohtumine, kus arutati tekkinud olukorda.
Kohtumisel osalesid nõuandetelefoni 1220, terviseameti, häirekeskuse, Tallinna kiirabi, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad. "Esialgu kuulasime kõik mured ja võimalikud ettepanekud ära ning otsime edaspidi lahendust, mis kõiki osapooli rahuldaks ja võimaldaks ühtlasi ka sujuvat koostööd tulevikus," lausus Solntseva, et veel ei ole lahendust leitud.
Perearsti nõuandetelefoni 1220 juht Liina Normet teatas 19. juunil sotsiaalministeeriumile ja siseministeeriumile, et alates 31. juulist ei ole nad enam nõus häirekeskuse kriitilisi kõnesid vastu võtma.
Nõuandetelefon hakkas häirekeskuse kõnesid vastu võtma möödunud aasta sügisel. Nüüd on olukord Normeti kinnitusel väljunud kontrolli alt. Kuus suunatakse häirekeskusest nõuandeliinile 60-70 kriitilist kõnet, mis kestavad kohati 15-20 minutit.
Normeti sõnul on need kõned väga stressirohked ja vajaks eraldi väljaõpet. "Samuti ei ole meil tehnilist valmidust, me ei näe ega tea kiirabi asukohta, ei tea õnnetuse/kannatanu asukohta jne," märkis Normet, kelle sõnul kannatab juba nende endi teenus, kuna liinid on pikalt kinni.
Häirekeskuses on aga terve Eesti peale korraga valves üks arst või õde, kes ei suuda kõiki kõnesid vastu võtta ja teenindada. "Päästekorraldaja vastab kõnele, saadab välja kiirabi ning suunab elustamise või kriitilise olukorra kõne meile, perearsti nõuandetelefonile, nõustamiseks, kuni kiirabi saabub," selgitas Normet.
Normeti sõnul tuleb muuta häirekeskuse määruseid, mis muudaksid vajalike tervishoiutöötajate olemasolu, suunata kriitilised kõned väljakutsele sõitnud kiirabisse või leida lisarahastus, et perearsti nõuandeliin looks lisaliini ning tagaks töötajate ja tehnilise valmisoleku.
