PEREARST VASTAB | Mis saab plaanilisest ravist? Kas peaksin hambaravi aja tühistama? Millal pääseb sünnituse juurde?

 (33)
Katrin Metstak
HambaraviFoto: Priit Simson

Veel ei ole aeg pidudeks ega rahvarohketeks üritusteks, rõhutab Delfi lugejate küsimustele vastates perearst dr Ruth Kalda. Muuhulgas selgitab ta, mida teha näiteks silmaarsti või hambaarsti vastuvõtuajaga.

Kuidas peaks toimuma tagasipöördumine tavapärasesse elurütmi?

Järk-järgult, nii nagu seda on ka rõhutatud. Praegu ei ole veel aeg, kus vabalt ringi liikuda, üritusi korraldada, reisiplaane teha. Praegu alustatakse plaanilise ravitöö taastamisega, samuti on mõned otsused tehtud haridusvaldkonnas. Tasub tähelepanelikult jälgida terviseameti, eriolukorra juhi, valitsuse ning kohalike omavalitsuste korraldusi. Ikka tuleb jälgida üldiseid nakkuskontrolli reegleid ning mitte viibida rahvarohketes kohtades. Juhul kui töötate, siis iga tööandja annab samuti teada, millisel määral ja kuidas tööolukord taastatakse ning millised on nakkuse leviku tõkestamise reeglid töö juures.

Kas nakkusoht on endiselt kõrge?

Jah, nakatumise võimalused on endiselt täiesti olemas, seda näitavad ka meie enda juhtumid, näiteks see, mis juhtus üliõpilaselamus, aga ka lähiriigi Leedu näide, kus väikelinnas haigestus lühikese aja jooksul üle saja inimese, kes eirasid korraldust ringiliikumist vältida.

Milliste tervisemuredega peaks esmalt perearstikeskusesse pöörduma?

Perearstikeskustesse tuleks kindlasti pöörduda kõikide ägedate tervisekaebustega, nii ülemiste hingamisteede haigustega (köha, nohu, kurguvalu, palavik) kui ka muude ägedate probleemidega nagu peavalu, kõhuvalu, seljavalu, liigesvalu, aga ka seletamatu kaalulangus, iiveldus, pearinglus ja teised sümptomid, mis ei möödu ja häirib igapäevaelu. Ootame ka neid patsiente, kel on kroonilised haigused ja kes tunnevad, et haigus on hakanud ägenema, seisundis on tekkinud tagasilangused.

Seotud lood:

Me ei kutsu veel vastuvõtule neid, kes lihtsalt sooviks oma terviseseisundit kontrollida, ilma et oleks mingeid olulisi kaebusi. Teostame laste vaktsineerimisi ja nende profülaktilisi läbivaatusi, samuti on kõik lapsed oodatud ägedate tervisekaebustega. Kui on tegemist vaimse tervise probleemidega, tugeva stressi, ärevuse või masendusega ja soov rääkida arstiga vahetult, mitte vaid kaugkonsultatsiooni teel, siis ka nendel juhtudel võtke perearstikeskusega ühendust.

Rõhutan üle, et kontakti tuleks võtta esmalt telefoni teel. Perearst või õde tuvastab kõigepealt teie probleemi olemuse ja annab teile konkreetse aja, millal vastuvõtule tulla. Jätkuvalt on hästi oluline, et viirushaiged ei puutuks kokku nende patsientidega, kel pole viirusele viitavaid sümptomeid. Seetõttu ette registreerumata kohale tulla ei tohi. Püüame säilitada olukorda, kus ühel ja samal ajal ei viibiks perearstikeskuses koos palju inimesi. Seepärast on hästi oluline ka teile antud vastuvõtuajast kinni pidamine.

Mida tuleb arvestada vastuvõtule tulles? Millised on peamised erinevused võrreldes tavaolukorraga?

Vastuvõtule tuleks tulla eelnevalt kokku lepitud ajal. Ajast tuleb kinni pidada või juhul kui tekib mingi ootamatu probleem, siis kindlasti ette helistada, et perearstikeskus oleks informeeritud teie hilinemisest või mitte tulemisest. Me soovime vältida olukorda, kus samal ajal viibb perearstikeskuses mitmeid patsiente.

Enne perearstikeskusesse tulemist küsime kõikide käest, kas teil on viirusele viitavaid nähtusid, nagu nohu, palavik, kurguvalu, köha vms. Kui sellised kaebused on, siis kutsume teid eraldi ajale, tavapäraselt õhtupoole, sest püüame hoida lahus need patsiendid, kes on viirushaiged, nendest, kel haigusnähte pole. Ka sel puhul, kui teie kaebus on näiteks äge seljavalu, aga samal ajal ka nohu, tulete vastuvõtule viirushaigetele ettenähtud ajal.

Enne keskusesse tulemist peate olema valmis, et teid kraaditakse. Juhul kui teil on palavik, millest te polnud ise teadlik, võetakse teid vastu viirushaigetele ette nähtud ajal. Perearstikeskuses peate kõigepealt desinfitseerima käed, kõikidele patsientidele antakse mask, mida tuleb kanda kogu perearstikeskuses viibimise aja jooksul. Püüdke hoida teistest patsientidest ooteruumis vähemalt kahe meetri kaugusele, ka perearstikeskuse töötajad täidavad võimalusel sama reeglit. On võimalik, et kõiki protseduure ja analüüse, mida tehti teile enne eriolukorda, veel teha ei saa, aga võite olla kindel, et need protseduurid, mis on hädavajalikud, teile korraldatakse.

Kuidas on perearstikeskuste poolt korraldatud vastsündinute jälgimine? Kas see toimub sarnaselt tavaolukorrale: arst või õde tuleb koju pärast beebi sündi 14 päeva jooksul ja edasi käib lapsevanem beebiga perearstikeskuses iga kuu kontrollis? Kas perearstikeskusesse väikese beebiga minna on lähikuudel turvaline?

Vastsündinute jälgimist korraldasime ka siiani kogu aeg ja siin mingeid eripärasid jälgimise sageduses edaspidi ei ole. Eelistame, et vastsündinu läbivaatus toimuks pigem perearstikeskuses kui kodus. Juhul kui keskusesse mingil põhjusel üldse tulla ei saa, siis lepitakse kokku teile sobiv lahendus.

Vastsündinu läbivaatused toimuvad ettenähtud sagedusega. Läbivaatuseks on ette nähtud spetsiaalsed ajad, tavapäraselt hommikused esimesed ajad, et ei oleks kokkupuudet ühegi nakkuskahtlase patsiendiga. Võite olla kindel, et perearstikeskuses tehakse kõik võimalik, et nakkuse levikut vältida. Keegi ei saa perearstikeskusesse siseneda eelnevalt kokku leppimata, ruumides ei viibi ühel ajal mitmeid inimesi. Personal kannab vajalikke isikukaitsevahendeid, ka teile antakse perearstikeskuses kirurgiline mask. Käed ja pinnad desinfitseeritakse hoolsalt alati pärast iga kontakti patsiendiga.

Perearstikeskusesse tulekul peaksite ise jälgima samuti ohutusreegleid: tulema kohale autoga, vältima viibimist kohtades, kus on mitu inimest koos. Soovitame võimalusel mitte kasutada lifti või kui kasutate, siis hoolsalt: pärast lifti kasutamist tuleks käed pesta või desinfitseerida. Võmalusel palume tulla keskusesse vaid ühel lapsevanemal ja veenduda, et kaasa tulev lapsevanem on ise terve.

Mis saab plaanilisest ravist, mis eriolukorras ära jäi, näiteks eriarstide vastuvõtud, päevane plaaniline ravi, sh kirurgiline. Kas kõikide plaanilise ravi ajad lükkuvad edasi? Kas eriolukorra tõttu oma aja tühistanuid ootab ees uus kuudepikkune ootejärjekord? Keda teenindatakse eelisjärjekorras?

Haiglad on kinnitanud, et neil on olemas patsientide andmed, kelle vastuvõtt jäi eriolukorra kehtestamise tõttu ära. Järk-järgult hakatakse patsientidega ühendust võtma ja uut vastuvõtuaega kokku leppima. See ei juhtu väga kiiresti, sest tühistatud aegu on palju ja plaanilise ravitöö taastamine on pikaldane, järkjärguline protsess. Juhul kui ühendust ei ole võetud näiteks kuu aja jooksul, tasub siiski ka igaks juhuks üle heilstada. Kui terviseseisundis on tekkinud ootamatu pööre halvenemise suunas, tuleks ühendust võtta perearstikeskusega.

Kas plaanilisele vastuvõtule minnes peab nüüdsest hakkama kandma maski? Apteekides maske ikkagi ei jätku ning kuna ma pole veendunud, et oskaksin maski kasutada ohutult (eelkõige eemaldades saastunud maski), siis pigem olen hetkel ise seisukohal, et olen pigem ilma maskita.

Jah, on tõsi, et vastuvõule minnes - ükskõik, kas perearstikeskusesse, mõne teise eriarsti juurde või haiglasse - tuleb vastuvõtul viibimise aja jooksul kanda maski. Oma maski võite kanda väljaspool perearstikeskust või haiglat, arsti vastuvõtu ajaks annab meditsiinipersonal teile kirurgilise maski. Nemad vajadusel ka õpetavad, kuidas maski ette panna ja kuidas ära võtta. Käsi tuleb alati enne ja pärast desinfitseerida või pesta.

Kas saan vajadusel maski oma tervisekeskusest, kui vastuvõtule tulles kehtib maskinõue?

Jah, perearstikeskuses või tervisekeskustes antakse teile mask. Oma maskiga perearstikeskuses viibida ei tohi.

Mul on plaaniline hambaarstiravi, ei midagi erakorralist. Kas ja kui ohutu see on? Kas peaksin minema või aja tühistama? Mis teha, et terveks jääda? Mida peaksin järgima hambaarsti juures?

Hambaravikeskused teevad kõik võimaliku, et teie viibimine hambaarsti juures oleks ohutu nii teile kui personalile. Kui teil on vajadus hambaarsti juurde minna ja nad teid vastu võtavad, siis võite olla selles kindlad. Juhul kui tegemist on lihtsalt plaanilise hammaste kontrolliga, teil ei ole mingeid kaebusi või pooleli olevaid töid, siis soovitan hambaarstiga rääkida ja kokku leppida teile mõlemale sobivam aeg. Hambaarsti juures juhendatakse teid kindlasti, kuidas peate käituma. Kindlasti tuleb jälgida elementaarseid hüieenireegleid. Ja kindlasti ei tohiks vastuvõtule minna, kui põete mingit viirusinfektsiooni.

Silmaarsti vastuvõtule on teatavasti väga raske aega saada. Põen kolmandat aastat glaukoomi, mida kaks korda aastas kontrollitakse. Viimane kontroll oli septembris. Läbi raskuste sain uuringuteks aja maikuu alguspoolde. Kas see tähendab, et ma pean uuesti läbima kadalipu vastuvõtule aja saamiseks? Selge, et kõik need, kellel jäi eriolukorra tõttu visiidil käimata, soovivad uut aega.

Eriarstidel on nimekirjad nendest patsientidest, kelle vastuvõtuajad tühistati. Nüüd, kui plaaniline ravi hakkab järk-järgult taastuma, võtavad nad järjest ise patsiendiga ühendust, et uus aeg kokku leppida. On arusaadav, et see ei juhtu kiiresti, seega varuge kannatust. Oluline on see, et te tarvitaksite kõiki teile ettenähtud ravimeid regulaarselt ja ettenähtud korras. Juhul kui ravimid hakkavad otsa lõppema, võtke palun ühendust oma perearstiga, kes saab vajaliku ravimi väljastada või retsepti uuendada.

Arst võttis ühendust plaanilise operatsiooni asjus ja palus teha COVID-19 testi perearsti juures. Perearst keeldus. Kas ta toimis õigesti?

Meil on kokkulepe ja ka eriolukorra juhi kinnitus, et arstid, kes soovivad ja vajavad, et enne vastuvõtule, protseduurile või operatsioonile tulekut oleks tehtud COVID-19 test, korraldavad selle ise. Testile saatmise võimalused on olemas kõikidel arstidel.

Kui inimene saab kutse plaanilisele ravile, siis tal peab olema perearsti väljastatud tervisetõend ja COVID-19 negatiivse testi tulemus. Kuidas saab ennast testida lasta terve inimene, kes elab Eesti väikelinnas, kuulub riskigruppi ja ei oma isiklikku sõiduvahendit, et sõita testimispunkti?

Kõik eriarstid, kes soovivad, et enne plaanilisele ravile tulekut oleks tehtud COVID-19 test, saavad seda ise korraldada. Juhul kui olete terve ja ei saa kodukohas COVID-19 testi teha, siis peavad olema eriarstiabis ka võimalused, kuidas neid patsiente teenindatakse.

Kui teil on madal nakkusrisk ja teil ei ole infektsiooni tunnuseid, siis antakse teile kirurgiline mask ja plaanitud tervishoiuteenust tuleb ettenähtud korra järgi teile osutada. Juhul kui teil on aga viirushaiguse tunnused, siis suunatakse teid testima ja edasine selgub vastavalt testi tulemusele. Juhul kui teile on ette nähtud selline protseduur, mis on kõrge nakkusriskiga, nt maouuring gastroskoopial või nina-kurgu läbivaatused ja protseduurid, siis peab olema test varem tehtud. Ehk siis tuleb kuidagi leida võimalus minna seda tegema. See on vajalik meditsiinipersonali kaitsmiseks.

Last on vaja juunis vaktsineerida. Kui pikalt pean aja ette kinni panema?

Oma keskuse kogemusest võin öelda, et piisab, kui helistate ette kaks nädalat enne plaanitud visiiti.

Kas perearst väljastab autojuhi tervisetõendit?

Eriolukorra ajal me seda ei tee. Vastavalt 20. aprillil vastu võetud seadusele ei pea juhiloa asendamiseks või vahetamiseks esitama kehtivat tervisetõendit, kuid juht peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline mootorsõidukit või trammi juhtima ning tal ei tohi olla haigusi või tervisehäireid, mis takistavad mootorsõiduki või trammi ohutut juhtimist. Seega peate ise samuti adekvaatselt oma tervist hindama ja olema veendunud ohutus juhtimises. Juhtimisõigus ei peatu, kui tervisetõend aegub kuni 90 päeva pärast eriolukorra lõppu

Kas sünnituse juurde lastakse nüüd ka tugiisik? Millal võiks loota, et kaaslane jälle sünnituse juurde pääseb? Kas vastab tõele, et selline reegel on vastuolus WHO soovitusega, et igal juhul peab sümptomiteta tugiisikul olema võimalik sünnituse juures olla?

Sünnitusega seonduvad korraldused annavad välja sünnitusosakonnad. Kindlasti on kõik korraldused hoolikalt kaalutud ka sünnitajate õiguste ja ohutuse seisukohalt.

Vastab tõele, et WHO on öelnud, et sünnitajatel, isegi siis, kui nad on haigestunud koronaviirusesse, on õigus saada kvaliteetset arstiabi enne sünnitust, sünnituse ajal ja ka pärast sünnitust, kaasa arvatud tugiisiku kohalolek.

Olen täiesti kindel, et sünnitusosakonnad ja haiglad osutavad ka COVID-19 epideemia ajal tulevastele emadele väga kvaliteetset arstiabi. Piirangud, mis kehtisid meil rangete eriolukorra reeglite ajal, vaadatakse ilmselt uuesti üle.

Meditsiinitöötajatele kehtib esmalt reegel mitte kahjustada. Oluline reegel, millest lähtutakse, on patsiendi autonoomse otsustamise õigus. Eks need kaks reeglit võivadki aeg–ajalt dilemmasid tekitada. Nüüd, kus me oleme enam-vähem aru saanud, et koroonaviirus ei kao lähiajal ära ja me peame harjuma ka nendes tingimustes ohutult töötama, on kindlasti tarvidus kirjeldada reeglid, kuidas saaks lähedane või tugiisik ohutult sünnitaja juures viibida, kui see on sünnitaja jaoks väga oluline.

Kui minna arsti vastuvõtule, kas ja kuidas saab patsient olla kindel, et arst ei ole käinud viimase 14 päeva jooksul koroonahaigeid aitamas, käinud kohvitamas teiste töötajatega, kes puutuvad kokku koroonahaigetega ega ole ise nakkusohtlik?

Meditsiinitöötajatel on oma ranged reeglid, millest neid on teavitatud ja mida nad peavad järgima. Arstid peavad oma patsiente aitama, isegi kui need on võimalikud koroonahaiged või juba kinnitatud diagnoosiga. Neil on selleks otstarbeks isikukaitsevahendid, mis tagavad, et nad ise ei nakatuks. Samuti on väga kindel reegel, et kui arst on ise haige, peab ta end testima COVID-19 suhtes ning positiivse testi korral jääma koju ja leidma endale asendaja. Ka terviseamet kontrollib arste pisteliselt juhuvalimi alusel, seni ei ole tuvastatud ühelgi töötaval arstil aktiivset haigust.

Pere üks liige oli koroonaviiruses. Sai tervemaks ja arst lõpetas haiguslehe, sest 48 tundi ei olnud mingeid nähte. Pere peab aga oma kaks nädalat ikka edasi istuma. Kas tõesti, kui kellelgi midagi viga ei ole? Ei saa ka proove minna andma, sest arst ei anna saatekirja.

Arst arvestab, et kontakti puhul võib haiguse avaldumisele eelneda sümptomiteta period, mil haigus on küll organismis olemas, aga kaebused ei ole veel väljendunud. Keskmiselt on selline sümptomite-eelne priood 5-7 päeva, aga võib ka olla pisut pikem. Juhul kui olite haige ja teie pereliikmed olid teiega kontaktis, võisid nad haiguse saada ükskõik millisel hetkel selle aja vältel, kui te ise haige olite. Praegu on parem olla rohkem ettevaatlik kui vähem. Juhul kui peate kindlasti minema kuhugi, kus on teisi inimesi, siis on vajalik, et kannate maski, mis on mõeldud teiste kaitsmiseks. Selleks sobib kirurgiline mask.

Olin haige, kuid palavikku ei olnud. Kahel korral käis kiirabi, sest pulss tõusis 150-160ni rahulikus olekus, vererõhk on normis. Kaks nädalat peale seda on kohutav nõrkus, muid sümptomeid ei ole. Hakkab juba paremaks minema. Olen tervislike eluviisidega, sportlik. Kiirabi arvas, et ületreening. Mu sportlikul elukaaslasel ei mingeid sümptomeid. Siiski on mul kohutav nõrkus. Kas mul on koroonaviirus?

Pulsi kiirenemine ja väsimus ei ole koroonaviirusele spetsiifilised sümptomid, juhul kui ei ole mingeid viirusele viitavaid kaebusi, nagu palavikku, nohu, kuguvalu vms.

Kuidas end kaitsta?

Järgige üldiseid hügieeninõudeid: peske sageli käsi, ärge puudutage pesemata kätega suud, nägu, silmi, nina. Rahvarohkeid kohti peaks vältima või juhul, kui peate neis mõne aja viibima, siis on ettevaatuse mõttes abiks maski kandmine. Maski tuleb kanda õigesti ning maski ettesidumisel ja äravõtmisel tuleb järgida samuti hügieenireegleid. Käsi tuleb enne ja pärast pesta või desinfitseerida. Püüdke võimalikult palju harrastada tervislikke eluviise: liikuge regulaarselt, toituge tervislikult, suitsetamisest tuleks loobuda, sest suitsetajate risk haigestuda ja haiglasse sattuda on üle kümne korra kõrgem kui mittesuitsetajatel.

Veel ei ole aeg pidudeks ega rahvarohketeks üritusteks, isegi kui peate neid sõprade ja tuttavatega. Parem on olla ettevaatlik. Vaatame, kuidas haigestumise näitajad kulgevad ja selle alusel antakse ka järk-järgult soovitusi, mida võib ette võtta ja mida mitte.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!