PEREARST VASTAB | Millega arvestada koolivaheajalt naastes? Kuidas hoida end koroonaviiruse eest?

 (7)
Perearst Triin Perkson
Perearst Triin PerksonFoto: erakogu

Perearst Triin Perkson vastab Delfi lugejate küsimustele puhkusel ajaveetmise ja oma tervise hoidmise kohta.

Ise ma reisima ei plaani minna, aga kuulsin, et lapse klassis on peresid, kes lähevad. Kui pikk on praegu kohustuslik karantiiniperiood ja kas reisil käinud lapsed võivad ka pärast seda minu last koolis nakatada? Mida uuringud selle kohta praegu ütlevad?

Kui minna reisile riiki, kus COVID-19 haigusesse nakatumine on sage (täna loetakse riskiriikideks neid riike, kus viimase 14 päeva jooksul on nakatunud vähemalt 47,8 inimest 100 000 elaniku kohta), siis peaks arvestama kohustuslikuks kodus viibimise perioodiks 14 päeva. Päevade lugemist alustatakse Eestisse tagasi pöördumise hetkest.

Praegu on võimalik kohustuslikku liikumise piirangu perioodi lühendada, kui riskiriigist tagasi pöördudes teha koheselt SARS-CoV-2 analüüs. Seda korratakse 7 päeva möödudes. Kui mõlemad testid on negatiivsed, võib pöörduda tavaelu juurde tagasi, vahepealsel ajal kuni mõlema vastuse selgumiseni liikumispiirang siiski kehtib ning peab püsima kodus.

COVID-19 haiguse peiteaeg on tõenäoliselt maksimaalselt 14 päeva; tavaliselt avalduvad sümptomid juba 5-6 päeval; inimene on nakkusohtlik juba 1-2 päeva enne seda. Kui reisilt tulnud inimesel ei ole haigusnähud kahe nädala jooksul tekkinud või on mõlemad antud analüüsid negatiivsed, on väga ebatõenäoline, et ta välismaalt viiruse kaasa tõi.

Seotud lood:

Laste osas ollakse endiselt arvamusel, et nii haiguse põdemise kui ka levitamise risk on on pigem väike. Nohud-köhad ja muud nakkused on lastel palju suurema tõenäosusega teiste viiruste tekitatud, aga riskiriigist reisilt saabudes kehtivad neile samad reeglid mis täiskasvanutelegi.

Reisi planeerides tuleks kaaluda läbi reisist saadavad kasud ja võimalikud kahjud - teadma peaks, et riskiriigist saabumisel ei kompenseerita karantiiniajaks koju jäämist Haigekassa poolt. Kui aga haigusnähud tekivad, tuleks koheselt ühendust võtta perearstiga ja siis avatakse töövõimetusleht nagu iga teise haiguse puhul.

Täpsemalt testimise ja riskiriikide kohta saab infot välisministeeriumi kodulehelt.

Mis on need meelelahutuskohad, mida puhkuse ajal vältida tuleks? Reisida ei tohi, veekeskus tundub ohtlik. Kuhu soovitate minna?

Kõige väiksem on haiguse saamise risk vabas looduses. Vältida võiks siseruume, kus viibib pika aja jooksul korraga palju inimesi ning distantsi hoidmine on raskendatud. Kui see ei ole võimalik, peaks nakkuse saamise ja nakkuse levitamise vältimiseks kandma maski (õigesti), pöörama tähelepanu sagedasele kätepesemisele ja desinfitseerimisele. Hea mõte on kasutada ka HOIA-mobiilrirakendust, mis võib anda lisainfot SARS-CoV-2 viirusega kokkupuudete osas. HOIA-äpp töötab seda paremini, mida rohkem inimesi seda kasutab. HOIA-mobiilirakenduse töös hoidmine aitab ka teisi inimesi kaitsta.

Kas koolivaheajal spaasse minek, nagu paljud teevad, on ikka õigustatud ajaveetmine praeguses olukorras?

Spaas kehtivad samad nõuanded mis mujalgi - proovida vältida lähikontakte, mis kestavad üle 15 minuti, minna spaapäeva nautima ainult tervena, pesta ja desinfitseerida käsi. Spaasse minemine keelatud ei ole - peaasi, et külastajad on vastutustundlikud ning jälgivad üldisi reegleid.

Kas tänaseks on teada, kui hästi levib viirus vaatamata maski kandmisele näiteks bussis või lennukis (kohtades, kus inimesed istuvad tihedalt üksteisega koos pikema aja vältel)? Olen lugenud erinevaid arvamusi selle kohta ja need on tihti üksteisele täiesti vastukäivad.

Nakkuse levimine bussis ja lennukis on võimalik, kuid oht ei ole väga suur. Kui kõik inimesed kannavad maski õigesti, siis on nakkuse levik oluliselt väiksema tõenäosusega kui ilma maskita.

Näiteks on kirjeldatud juhtumit, kus kaks juuksurit töötasid juuksurisalongis, kus maski kandmine oli kohustuslik nii kliendil kui ka juuksuritel. Mõlemal juuksuril tekkisid haigusnähud, kuid nad jätkasid töötamist ning puutusid kokku 139 kliendiga enne, kui nad COVID-19 haiguse diagnoosi said. Kõikide klientidega suhtlemisel kasutati maske korrektselt ning sama tegid ka kliendid. Mitte ühelgi kontaktsel 14 päeva jooksul haigusnähte ei tekkinud - võib järeldada, et suure tõenäosusega on maskide kasutamisest kasu, kui seda teevad kõik osapooled õigesti.

Ma saan aru, et suu osa peab katma, et köhides või rääkides ei anna sülge kellelegi edasi õhus. Aga miks tuleb maskiga ka nina katta?

Nina peetakse peamiseks nakkuse kehasse sisenemise kohaks ja viiruseosakeste hulk ninalimaskestal on esimesel haigusnädalal väga kõrge. Viirust hakatakse levitama juba paar päeva enne seda, kui haigusnähud tekivad - seetõttu peaks maski kandma ka end tervena tundev
inimene.

Kui ainult suu on maskiga kaetud, siis takistab see küll suust tulevate piiskade sattumist õhku, kuid jätab võimaluse hingamise ajal nina kaudu väljuvatel ja sisenevatel viiruseosakestel siiski vabalt liigelda. Lisaks on palju suurem võimalus, et nina kaudu hingatakse juba õhus olevad viiruseosakesed sisse ning maskikandja enda kaitse jääb pea olematuks. Kindlasti peab teadma, et maskid ei kaitse millegi eest 100% ja kõiki eelnimetatud ettevaatusabinõusid peaks kasutama korraga.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!