Juhul kui viiruskandjad või haiged sülitavad tänavale, siis põhimõtteliselt on võimalik ka selle sülje kaudu viirusega kokkupuude.
Kui soovite ise end hästi turvaliselt tunda, siis võite jalanõud pärast väljas käimist hoolikalt märja lapiga ja seebiga puhastada ning jätta õhurikkasse kohta kuivama. Jalanõude regulaarne puhastamine ei tee jalanõudele midagi halba ning pigem on isegi ka tavaolukorras soovitatav. Pärast puhastamist peske hoolikalt käed.
Kas tolm, mida tuul ja mööduvad autod üles keerutavad, või olla nakkusohtlik? Miks pole meil alustatud tänavate pesemist?
Koroonaviirus püsib õhus mitu tundi. Kuna viirus levib piisknakkuse teel, piisad on aga rasked, siis peetakse ohutuks 2 m raadiust nakatunud inimesest. Tuul muidugi võib seda pisut kaugemale kanda. Tänavate pesemine võimalikust viirussaastest on äärmuslik abinõu, mida on rakendanud need riigid, kus haiguse levik ja haigestunute hulk oli ja on väga suur – näiteks Hiina ja Itaalia. Selle üle, kas ja millal meil seda tehakse, otsustavad kohalikud omavalitsused. Praegu on olulisem meie kui üksikisikute jaoks see, et me haigena ei viibiks tänaval, et peseme käsi ja hoidume katsumast pindasid, mida paljud enne meid võivad olla puutunud (käsitoed, lingid jms). Pärast nende pindade puutumist tuleb hoolikalt käsi desinfitseerida või puhastada. Sellega saab juba nakatumise riske oluliselt vähendada.
Kas testimata viiruspositiivne tervisejooksja võib nakatada möödujaid? Millist vahemaad peaks turvalisuse huvides eeldama?
Turvalisuse huvides peab ka tervisejooksjatest hoiduma 2 meetri kaugusele.
Kui tõenäoline on nakatuda kortermaja postkastist võetud paberkandjal ajalehe kaudu?
Paberil võib viirus püsida kuni 48 tundi. Kui ajalehe kandja oli nakatunud ja ei järginud hügieenireegleid, siis põhimõtteliselt on nakkuse üle kandumine võimalik. Seetõttu saan soovitada seda, et pärast ajalehe lugemist te peseksite hoolikalt käed ning ei puutuks lugemise käigus kätega nägu, silmi ja suud. Viirus kandub ikkagi üle teie endi käte vahendusel.
Kas tuulutamata trepikojast võib saada koroonaviiruse, kui sealt on läbi käinud koroonaviirusesse nakatunud inimene?
Viirus säilib õhus mõned tunnid. Kui koridor on kinnine, ei ole võimalust tuulutada ja haige inimene on seal köhinud ja aevastanud just hetk tagasi ning te ise viibite samas ruumis 10-15 minutit, siis on võimalik. Tavaliselt aga kõikide nende asjaolude kokkulangemist ei esine.
Kas kortermajas peaks koridore edasi pesema? Ka ukselinke.
Jah, kindlasti võiks koridore ja ukselinke ning ka treppide käsipuid regulaarselt pesta. Ja ka siis peate olema jätkuvalt ise hoolas, et pärast pindade puutumist ka omaenda käed ära pesete.
Kas poest ostetavad kaubad tuleb desinfitseerida, kas neilt võib saada koroonaviirust Kas piisab pakendite pesemisest?
Täna me teame, et viirused ja sealhulgas ka koroonaviirused, võivad sattuda nakatunud inimeselt igasugustele pindadele, kaasa arvatud kauba- ja toidupakenditele. Uuringud on näidanud, et kaubapakendi papil säilib koroonaviirus kuni 1 ööpäev, plastmaterjalil kuni 3, metallil 2–5 päeva ja puidul kuni 4 päeva. See tähendab, et peaksite pakendi avama, käed ära pesema, kauba pakendist ettevaatlikult välja võtma ning ümber paigutama. Vajadusel tuleks ka kuivained ümber valada. Kui olete selle ära teinud, visake ära kaubapakend, soovitatavalt suletavasse prügikotti ja siis kohe konteinerisse. Pärast seda toimingut peske taaskord käed hoolikalt.
Kui ma panen lihatooted sügavkülma, ega siis neid ju eelnevalt pesema pea? Kas sügavkülmas olev toit on kaitstud, kas sügavkülm tapab viiruse?
Tegelikkuses on igasorti haigustekitajate eest piisavaks kaitseks see, kui te lihatooteid võimalikult korralikult läbi küpsetate ehk kuumtöötlete. Külmas säilivad viirused tavapäraselt väga hästi. Peale koroonaviiruse võib toores lihas olla ka teisi haigustekitajaid. Ja muud hügieenireegild on taaskord omal kohal - lõikelaudade ja käte hoolikas pesemine.
Kas kaaliumpermangaadiga ehk lillaga võib koroonaviirust hävitada? Kui ma näiteks panen juurviljad, porgandid või õunad õrna kaaliumpermangaadi lahusessesse, siis kas see hävitab koroonaviiruse?
Kindlasti mitte, kaaliumpermanganaadil ei ole viiruse hävitamiseks sobivat toimet tõendatud. Pigem võib see omada kristallide sattumisel limaskestadele, nahale või mujale, ärritavat toimet, aga mitte loodetud kasu.
Kas aurupuhastajaga puhastatavalt pinnalt on viirus hävitatud?
Sellisest regulaarsest märgkoristusest, mida tehakse aurupuhastajaga on kindlasti kasu.
Kuidas kommenteerite meditsiinisüsteemi otsust ravida viirushaigeid mitte enam nakkushaiglas (nagu esimest patsienti) vaid laiali hajutatuna? Kas viirushaigete toomine samasse ehitisse ei tekita kõrgendatud riskigrupile – näiteks südamehaigetele -, kes nakatudes eeldatavasti enamuses intensiivravi hakkavad vajama, lisariski?
Kõikidele Covid-19 patsientidele on siiski tagatud ravi teistest patsientidest täielikult isoleerituna. Selleks on spetsiaalsed isolatsioonipalatid, milles on spetsiifilised tingimused, personal töötab kaitseriietuses ja ei puutu kokku teiste patsientidega. Peab mõistma, et ka tõsine südamehaige või neeruhaige võib olla nakatunud koroonaviirusesse ning seetõttu vajab ta ravi oma põhihaigusele spetsialiseerunud haiglates, aga väga rangelt teistest isoleerituna. Intensiivravi osakonnad on samuti jagatud rangelt kaheks ja paiknevad üsna hästi eraldatuna. Ühed neile, kes ei ole koronaviirusega nakatunud ja teine koronaviiruse haigetele.
Kas on leitud mingeid seoseid nakkuskolletes teatud kuupäevadel valitsenud ilmaolude ja nakatunute arvu (tõusu) vahel?
On erinevaid uuringuid. Hiinlased analüüsisid 100 erineva linna haigestumise näitajaid ja leidsid, et kõrge õhutemperatuur ja kõrge suhteline õhuniiskus vähendas nakkuse levikut oluliselt. Hispaania ja Soome uurijad on leidnud, et enamik puhanguid on tekkinud jahedamate ja kuivemate ilmaolude puhul. Siiski rõhutavad ka need uurijad, et palju on teadmatust ning järeldusi on vara teha. Näiteks Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias ja Aafrikas on mudelite ebakindlus väga suur. Seega, kõik need uuringute tulemused on esialgsed.
Koroonaviirus SARS-CoV-2
- Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
- COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
- Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
- Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
- Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!