PEREARST VASTAB | Miks ei kanna kõik maske? Kas viiruse läbipõdemine annab immuunsuse? Kui ohtlik on viirus beebidele? Kas pakendeid peaks desinfitseerima?

 (154)
Dr Ruth Kalda
Dr Ruth KaldaFoto: Raivo Tasso

Delfi lugejad saatsid eile terve päeva toimetusele oma koroonateemalisi küsimusi Eesti perearstidele. Avaldame perearst dr Ruth Kalda vastused.

Isolatsioon ja reeglid


Kui kaua võib inimene nakkusohtlik olla? Miks just kaks nädalat soovitatakse olla karantiinis?

Hiina ja Itaalia kogemus ja uuringud on näidanud, et kuigi keskmiselt on koroonaviirus nakatamisvõimeline 7-9 päeva pärast sümptomite tekkimist, siis üksikutel juhtudel võib see olla ka kauem, eriti kui haigussümptomid püsivad. Seetõttu olemegi rangeks reegliks võtnud, et isolatsioonis tuleks olla 14 päeva. Juhul, kui palavik ja köha püsivad veel ka 14-l päeval, siis tuleb olla kodus seni, kuni ka need kaebused mööduvad ja kindluse mõttes veel 2 päeva. Siis oleme kindlad, et enam teisi ei nakata.

Kas pärast patsiendi terveks tunnistamist ilma testita, vaid puuduvate sümptomite ja hea enesetunde põhjal, peaks ta veel viibima 14 päeva isolatsioonis nagu WHO selgitab?

Ei pea, isolatsioonis tuleb olla 14 päeva alates haigestumise algusest, mitte lõpust. Juhul muidugi, kui kõik kaebused on taandunud.

Kas haige peab olema toas soojas või on lühikesed jalutuskäigud värskes õhus lubatud?

Kui inimene on haige, siis peaks ta püsima kodus. Kodu võib olla soe, aga seda peaks piisava regulaarsusega ka õhutama, et vähendada viirusosakeste hulka nii haigestunud kui ka tervete inimeste ruumis. Kui teil on oma aed, siis võite lühiaegseid jalutuskäike teha, aga täielikult peab vältima teistega kokkupuudet ning keelatud on ka minek apteeki või toidupoodi. Oluline on range eraldatus, nii hoiate teisi.

Seotud lood:

Kas pool tundi päevas õues viibimist on kõrgendatud risk, kui rangelt järgida 2+2 reeglit? Kui kaua võib väljas viibida?

Kui teil on oma aed või elate maal, kus kokkupuudet teiste inimestega üldse pole, siis jalutuskäigud halba ei tee. Väljas võib viibida, aga kindlasti ei tohi minna sinna, kus on teisi. Olen kuulnud, et terviserajad ja rabad on inimesi täis. Mina soovitan täielikult vältida teisi inimesi, v.a pereliige. Leidke looduses koht, kus saate olla eraldi teistest. Kui olete ise aga haige ja teine pereliige terve, siis peate hoiduma ka pereliikmega lähikontaktist ja kasutama ka tema puhul 2 meetri reeglit. Selline range reegel võimaldab meil haigusest üle saada võimalikult kiiresti ja seejärel loobuda rangetest reeglitest.

Kas õues jooksmine ja jalgrattaga sõitmine (Tallinnas) on jätkuvalt soovitatav? Paraku tuleb ka teistest inimestest mööduda ja iga kord ei õnnestu see meetri kaugustelt.

Kui Covid-19-sse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed, mis on küll üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele - seni teadaolevalt maksimaalselt 2 meetri kaugusele. Tuulega võib juhtuda, et leviala on siiski suurem. Seetõttu oleks ikkagi hea lähikontakti vältida, ka terviserajal või tänaval joostes. Kui võimalik, sõitke autoga kusagile, kus rahvast ei ole või on vähem, nii et saate vabamalt joosta. Rattaga sõitmine on igal juhul ohutum kui ühistranspordis sõitmine.

Elame linnas korteris, laps on kolmeaastane, oleme kõik terved. Kas võime õues jalutamas käia või siiski pigem tasub seda vältida ja edasi selgitada talle, miks me peame hetkel tubastes tingimustes olema?

Kui peres on kõik terved, siis jalutamas võib käia, juhul kui õnnestub vältida lähikontakte. Lastega on tõepoolest raske püsida kodus, aga lastega võib olla samavõrra raske õues või mängualal, kus peate selgitama, et ta ei või teistega mingl juhul koos mängida. Peate olema väga hoolikas, et laps ei puudutaks erinevaid pindasid, mis võivad olla viirusega saastunud ning jälgida, et laps ei puuduta kätega suud, nägu ega silmi. Pärast jalutuskäiku tuleb hoolega pesta käsi nii endal kui lastel.
Kui keegi on peres juba haige, siis soovitan püsida kodus.

Kas lastega pere ohustab kedagi või seab ennast ohtu jalgrattaga linnatänavatel sõitmas käies? Eeldusel, et kedagi ega midagi teel ei puudutata, v.a. enda kortermaja välisust.

Teie ohustate teisi juhul, kui keegi teist on haige või viiruskandja. Võimalik viiruskandja võite olla, kui olete haigestunud inimesega kokkupuutes olnud. Ja teile võib keegi olla ohtlik juhul, kui tema on haige või viiruskandja. Seda viimast aga te ei tea. Seetõttu ongi kõige olulisem, et igal juhul väldite lähikontakte ja ei ole nendes kohtades, kus liigub palju inimesi. Hoidke teistest igal juhul vajalikku 2 meetrit. Ja käte korralik pesu pärast väljaskäimist on kohustuslik. Loomulikult tuleb jälgida, et ei puuduta pindasid, mis võivad olla saastunud ja jälgiksite, et ka teie laps seda ei tee.

Tihtipeale kimbutab palavik, köha ja nohu ka niisama täpselt kevade poole. Kui inimene ikkagi elab täiesti üksi ja ei ole lähedasi, kes toidukraami toomisega aitaks ning testile ei saadeta, kuidas käituda? Söömata ei saa jääda.

Kui olete haige, siis poodi minna kindlasti ei tohi. Te seate ohtu teised, sealhulgas ka poemüüjad. Kui puuduvad pereliikmed ja lähedased, siis andke palun teada kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale, kes kindlasti organiseerib teile vajaliku abi. Kohalikud omavalitsused on praeguses olukorras reeglina hästi vastutulelikud ning püüavad selliseid probleeme lahendada. Söömata kindlasti ei tohiks jääda. Võimalik, et ka mõni naaber tuleks teile appi, juhul kui küsite.

Kui on juba mitu päeva palavik ja helistad perearstile, kas siis määratakse koheselt perearsti poolt 14 päevaks karantiini või mitte?

Kindlasti helistage. Perearst otsustab, kas vajate testimist või ei ning annab teile ka vajalikud soovitused. Juhul kui te perearsti poole ei soovi pöörduda, siis igal juhul on kodus isolatsioonis olemine 14 päeva vältel põhjendatud.

Mida teha, kui kodus ei saa olla, kuna muidu tööandja laseb lahti? Puutun palju kokku eri inimestega. Keegi kusagil maski ei kanna. Mida soovitate sellises olukorras?

Sellises situatsioonis, kus kaugtöö pole võimalik, peab tööandja kindlustama oma töötajate võimalikult parima ohtuse. Selle alla käivad vajaikud desinfektsioonivahendid, pindade puhastamine, lähikontakti vältimine jm. Kui kaitsemaske ei ole kasutada, siis on just eriti oluline vähemalt 2 meetrise distantsi hoidmine. Kui kuulute mingil põhjusel riskigruppi, siis kõikidest nendest reeglitest tuleks rangelt kinni hoida: käte hoolikas pesemine vee ja seebiga, ruumide õhutamine, kui seda teha ei saa, siis desinfitseerimisvahenditega pindade regulaarne puhastamine, kasutage ühekordseid taskurätikuid jt. Kui keegi teie töökaaslastest haigestub, kellega olete lähedalt kokku puutunud, tuleb kindlasti jääda kodusesse karantiini.

Miks Rootsis ei rakendata ranget karantiini, näiteks on koolid avatud jne? Miks Rootsis pole täheldatud viirusepideemia plahvatuslikku kasvu võrreldes muude riikidega?

Rootsi on tõepoolest teiste Põhjamaadega võrreldes valinud erineva käitumise. Siiski ka nemad on võtnud ette teatud piiranguid kogunemistele, mitmeid kulutuuriasutusi on suletud ja on antud infot, et võivad tulla veelgi rangemad meetmed. Ka neil on haigetele ranged reeglid.

Seda, miks pole toimunud plahvatuslikku viirusepideemia kasvu vaatamata nii rangete reeglite puudumisele kui teistes Põhjamaades, täpselt ei teata. Võimalik, et situatsioon ka muutub. Hetkel arvatakse põhjus olevat selles, et Rootsi inimesed on lihtsalt usaldavad ja kuulekad. Nad on harjunud järgima soovitusi ja reegleid ka siis, kui neid seadusega ei kehtestata. Kui tervishoiuamet midagi soovitab, siis inimesed on kohusetundlikud ja soovitusi järgitakse. Rõhutakse rahva isiklikule vastutusele.

Asja objektiivsuse huvides olgu öeldud, et nii Taani kui Norra ja Soome märksa karmimad reeglid on toiminud samal viisil kui Rootsis – haigestumise kõverad on kõikides riikides üsna sarnased ja lauged.

Keda viirus ohustab


Kes kuuluvad koroonaviiruse riskirühma?

Haigestuda võivad sarnaselt kõik vanuserühmad, v.a lapsed, kelle hulgas haigestumine on kõige tagasihoidlikum. Riskirühmaks raskesti kulgeva haigestumise ja eeskätt suremuse osas on meie kõige eakamad, seda näitab ka meie enda statistika olemasolevate surmajuhtumite põhjal. Kõrge suremuse riskirühmas on krooniliste haiguste nagu südamehaigused, kopsuhaigused, neeruhaigused, diabeet, maksahaigused, kasvajalised haigused, põdejad ning kõik need, kes saavad immunsüsteemi pärssivaid ravimeid.

Kui ohtlik on ikkagi viirus beebidele? Kuidas käituda, kui lähedane on tulnud reisilt koju ja ei ole võimalust perest eemal olla 14 päeva ning lähedane puutub igapäevaselt kokku ka beebiga?

Õnneks on nii, et haigestumus beebide hulgas on oluliselt väiksem kui täiskasvanutel. Ka surmajuhtumeid on maailmas registreeritud seni vaid üksikuid. Samas, kui peres on keegi haige, siis on nakatumise tõenäosus siiski kõrge. Seetõttu soovitan võimalusel hoiduda nii palju eemale kui võimalik, kasvõi eraldi tubadesse ja mitte puutuda beebiga kokku, kui on teisi inimesi, kes saavad beebi eest hoolt kanda. Kui kokkupuutumist vältida ei ole võimalik, siis tuleks rakendada kõiki teada-tuntud abinõusid nagu käte hoolikas pesemine enne ja pärast beebiga kokkupuudet, võimalusel kanda maski, hoiduda reeglina 2 meetri kaugusele, magada eraldi tubades või vähemalt 2 m kaugusel.

Olen keskealine terve naine, aga mul on viis aastat tagasi diagnoositud astma. Kui ohtlik haigus on mulle ja milline on haiguse kulg?

Teie kuulute oma kroonilise kopsuhaiguse tõttu riskirühma, keda peaks haigestumise korral testima. Kui testi tulemus osutub koroonaviiruse suhtes positiivseks, siis oskab perearst teid vajalikul määral nõustada ja seisundit jälgida. Oluline on, et te oma praegust ravi tarvitaks nii, et astma on hästi kontrolli all. Ning ettevaatlkkus ja kaitseabinõud võimaliku nakatumise suhtes ei ole kindlasti asjatud.

Kui inimene on nii lapsena kui täiskasvanuna põdenud mitmeid kopsupõletikke ning lapseeas rohkelt ka bronhiite, siis kas ta peaks olema selle uue viiruse suhtes eriti ettevaatlik?

Jah, kui on eelsoodumus bronhiitideks ja kopsupõletike põdemiseks võiksite olla kindlasti enam ettevaatlik, ehk rakendada pigem enam abinõusid kui vähem. Ja kuna mul puudub informatsioon selles osas, kas olete suitsetaja või ei, siis igaks juhuks ütlen, et suitsetajad on samuti oluliselt kõrgema riskiga. Usun küll, et oma astma tõttu olete mittesuitsetaja.

Kas on õigustatud paluda elukaaslase perearstilt talle haiguslehte, kuna puudub ja hügieeniga probleemid. Töökoht taarapunktis.

Ei, kui inimene ei ole haige, siis haigekassa hüvitist ei maksa. Töövõimetusleht on ikka näidustatud töövõimetuse tõttu või haige pereliikme hooldamise tõttu või karantiini tõttu.

Järjest tuleb juurde juhtumeid kus nakatuvad ka vanurid, kes pole kodust väljas käinud. Kuidas?

Tavapäraselt toovad nendele eakatele inimestele, kes ise tõepoolest väljas ei käi, viiruse koju lähedased ja pereliikmed. Nad ei pruugigi alati olla haiged, mõnikord võivad nad olla lihtsalt ka viiruskandjad.

Kuidas end viiruse eest kaitsta


Kas viiruse läbipõdemine annab immuunsuse?

On täiesti tõenäoline. Korrektse vastuse annab aeg ja ka täpsemad sellekohased uuringud.

Kas on võimalik ennast nii immuunseks muuta, et isegi kui raske koroonahaige sulle peale köhib ja aevastab, sa lihtsalt ei jää haigeks? Et inimene treenib ennast nii tugevaks ja terveks, et viirus lihtsalt ei tule talle külge? Talisuplus, kilode kaupa Peipsi küüslauku süüa või muud sellist? Või on tegemist sellise viirusega, mis absoluutselt kindlasti nakatab igaüht, kes sellega kokku puutub?

See, kui olete terve ja tugev, vähendab kindlasti mõnevõrra teie haigestumise riski, aga ikkagi vaid sel juhul kui ka teised abinõud on tarvitusel. Mina ise küll ei riskiks sellega, et laseks kellelgi endale peale köhida või aevastada. Haigestunute seas on teatavasti ka muidu täiesti terveid ja treenitud inimesi ja on ka raskesti haigestunuid. Kilode kaupa Peipsi küüslaugu söömine on selles mõttes hea abinõu, et ilmselt ei tahagi keegi teie läheduses viibida. Samas, rohke küüslaugu söömine võib tekitada seedehäired, maoprobleeme, iiveldust ja suurendada ka veritsusohtu. Seda viimast peavad silmas pidama eeskätt need, kes tarvitavad vere hüübivust vähendavaid ravimeid.

Kuidas kodusele ravile saatmisega on, kui koroona on diagnoositud? Kas see tähendab seda et haige kolib hotelli elama, et teisi pereliikmeid mitte nakatada või ei olegi muud varianti, kui terve pere selle haiguse saab? Ei ole ju mõeldav et kahetoalises korteris on neljaliikmelisel perel võimalik haige teistest eraldada.

Kui ei ole võimalik olla täiesti eraldi, siis on vajalik rakendada teisi abinõusid, et haiguse levikut teistele vähendada. Kuna haigus levib piisknakkusena, siis tuleb hoida 2 meetrist distantsi teistest pereliikmetest, pesta hoolikalt käsi ja neid pindasid, mida kõik puutuvad, mitte kasutada samu käterätkuid, nõusid ja majapidamistarbeid. Samuti õhutada sageli tube ning mitte magada samas toas, eriti veel samas voodis.

Miks ei võeta meil kasutusele maske või lihtsaid näokatteid, kui kõik edu saavutanud riigid nõuavad näokatete kandmist? Näiteks Tšehhis vähenes nakatumiste hulk.

Võimalik, et see muutub meil normiks, et viirusperioodidel kannavad haigestunud inimesed näo ees maske, et kaitsta teisi. Praegu on probleemiks see, et neid näomaske lihtsalt ei ole, nendest on puudus. Ei piisa isegi riigi nõudmisest, et inimesed neid kandma panna. Aga palju saab haiguse leviku tõkestamiseks ära teha ka sellega, kui haigestunud või haige inimesega kontaktis olnud inimesed ei käi avalikes kohtades, poes ja apteegis ja püsivad kodus.

Kas on mõtet kasutada kordamööde maske, nii et tuulutan neid vaheldumisi 72 tunni kaupa rõdul, et viirus kaoks?

Juba saastunud ja määrdunud maske korduvalt kasutada siiski ei tohiks, nende desinfitseerimine on keerukas kui mitte võimatu. Samas, otsene päikesevalgus viirusele ei meeldi ja UV-kiirgust kasutatakse samuti, et viirust kahjutuks muuta. Kui mask on puhas, siis 72 tundi peaks olema piisav, et viiruse aktiivsus ja nakatumisvõmelisus oleks vähenenud. Maski võib säilitada ka 72 tundi toatemperatuuril hoolsalt paberkotti pakituna.

Kas kord enda kasutatud maski ülepühkimine 80% viinaga säilitab selle kasutuskõlbulikkuse?

Ei julge soovitada. Minul endal puudub teadmine, et see aitaks. Maski puhul on siiski tegemist spetsiifilise tehnoloogiaga, mida erinevad ained võivad kahjustada.

Kas mingid kodused vahendid võimaldaksid FFP2 maski desinfitseerida (pesemine seebiveega, mõõdukas kuumutamine vms)?

FFP2 maski korduvat kasutamist pärast hoolikat desinfitseerimist saab soovitada vaid äärmuslikel juhtudel, viimases hädas. Selle kohta üldised soovitused puuduvad ja pole garanteeritud, et maskid toimiksid laitmatult pärast korduvat puhastamist.

Kui olukord seda nõuab, siis on soovitatud kasutada järgmisi võtteid: panna mask paberkotti ja lasta seista toatemperatuuril 3 päeva või panna mask UV lambi alla (15-80W UV-C) 15 minutiks. Kindlasti ei tohi korduvkasutada maski, mis on saastunud röga, vere või muude sekreetidega.

Kas NaCl 0,9 lahus on tõhus kätele ja pindadele pihustamiseks?

Ei. Viiruse kaitseks on vajalik käsi pesta sooja vee ja seebiga. Viirust ümbritseb rasvakiht ja selle toimimiseks NaCl lahusest ei piisa. Kätepesu peab olema hoolikas, et tekiks vaht. Piisav aeg pesuks on 20 sekundit.

Milline on võimalus näiteks tiheasustuse tänavalt viirus jalanõude kaudu koju viia?

Kuna viirus on väliskeskkonnas ebastabiilne ja hävib mõne aja jooksul, siis see tõenäosus on väike. Tõenäolisem on see neil, kes haigetega otse kokku puutuvad oma tööülesannete tõttu. Nemad peavad järgima kindlat reeglit, et need jalanõud, mida kantakse tööl, nendega ei tulda koju ja tänavale. Tööl kantavad jalanõud puhastatakse alati korralikult ära.

Juhul kui viiruskandjad või haiged sülitavad tänavale, siis põhimõtteliselt on võimalik ka selle sülje kaudu viirusega kokkupuude.

Kui soovite ise end hästi turvaliselt tunda, siis võite jalanõud pärast väljas käimist hoolikalt märja lapiga ja seebiga puhastada ning jätta õhurikkasse kohta kuivama. Jalanõude regulaarne puhastamine ei tee jalanõudele midagi halba ning pigem on isegi ka tavaolukorras soovitatav. Pärast puhastamist peske hoolikalt käed.

Kas tolm, mida tuul ja mööduvad autod üles keerutavad, või olla nakkusohtlik? Miks pole meil alustatud tänavate pesemist?

Koroonaviirus püsib õhus mitu tundi. Kuna viirus levib piisknakkuse teel, piisad on aga rasked, siis peetakse ohutuks 2 m raadiust nakatunud inimesest. Tuul muidugi võib seda pisut kaugemale kanda. Tänavate pesemine võimalikust viirussaastest on äärmuslik abinõu, mida on rakendanud need riigid, kus haiguse levik ja haigestunute hulk oli ja on väga suur – näiteks Hiina ja Itaalia. Selle üle, kas ja millal meil seda tehakse, otsustavad kohalikud omavalitsused. Praegu on olulisem meie kui üksikisikute jaoks see, et me haigena ei viibiks tänaval, et peseme käsi ja hoidume katsumast pindasid, mida paljud enne meid võivad olla puutunud (käsitoed, lingid jms). Pärast nende pindade puutumist tuleb hoolikalt käsi desinfitseerida või puhastada. Sellega saab juba nakatumise riske oluliselt vähendada.

Kas testimata viiruspositiivne tervisejooksja võib nakatada möödujaid? Millist vahemaad peaks turvalisuse huvides eeldama?

Turvalisuse huvides peab ka tervisejooksjatest hoiduma 2 meetri kaugusele.

Kui tõenäoline on nakatuda kortermaja postkastist võetud paberkandjal ajalehe kaudu?

Paberil võib viirus püsida kuni 48 tundi. Kui ajalehe kandja oli nakatunud ja ei järginud hügieenireegleid, siis põhimõtteliselt on nakkuse üle kandumine võimalik. Seetõttu saan soovitada seda, et pärast ajalehe lugemist te peseksite hoolikalt käed ning ei puutuks lugemise käigus kätega nägu, silmi ja suud. Viirus kandub ikkagi üle teie endi käte vahendusel.

Kas tuulutamata trepikojast võib saada koroonaviiruse, kui sealt on läbi käinud koroonaviirusesse nakatunud inimene?

Viirus säilib õhus mõned tunnid. Kui koridor on kinnine, ei ole võimalust tuulutada ja haige inimene on seal köhinud ja aevastanud just hetk tagasi ning te ise viibite samas ruumis 10-15 minutit, siis on võimalik. Tavaliselt aga kõikide nende asjaolude kokkulangemist ei esine.

Kas kortermajas peaks koridore edasi pesema? Ka ukselinke.

Jah, kindlasti võiks koridore ja ukselinke ning ka treppide käsipuid regulaarselt pesta. Ja ka siis peate olema jätkuvalt ise hoolas, et pärast pindade puutumist ka omaenda käed ära pesete.

Kas poest ostetavad kaubad tuleb desinfitseerida, kas neilt võib saada koroonaviirust Kas piisab pakendite pesemisest?

Täna me teame, et viirused ja sealhulgas ka koroonaviirused, võivad sattuda nakatunud inimeselt igasugustele pindadele, kaasa arvatud kauba- ja toidupakenditele. Uuringud on näidanud, et kaubapakendi papil säilib koroonaviirus kuni 1 ööpäev, plastmaterjalil kuni 3, metallil 2–5 päeva ja puidul kuni 4 päeva. See tähendab, et peaksite pakendi avama, käed ära pesema, kauba pakendist ettevaatlikult välja võtma ning ümber paigutama. Vajadusel tuleks ka kuivained ümber valada. Kui olete selle ära teinud, visake ära kaubapakend, soovitatavalt suletavasse prügikotti ja siis kohe konteinerisse. Pärast seda toimingut peske taaskord käed hoolikalt.

Kui ma panen lihatooted sügavkülma, ega siis neid ju eelnevalt pesema pea? Kas sügavkülmas olev toit on kaitstud, kas sügavkülm tapab viiruse?

Tegelikkuses on igasorti haigustekitajate eest piisavaks kaitseks see, kui te lihatooteid võimalikult korralikult läbi küpsetate ehk kuumtöötlete. Külmas säilivad viirused tavapäraselt väga hästi. Peale koroonaviiruse võib toores lihas olla ka teisi haigustekitajaid. Ja muud hügieenireegild on taaskord omal kohal - lõikelaudade ja käte hoolikas pesemine.

Kas kaaliumpermangaadiga ehk lillaga võib koroonaviirust hävitada? Kui ma näiteks panen juurviljad, porgandid või õunad õrna kaaliumpermangaadi lahusessesse, siis kas see hävitab koroonaviiruse?

Kindlasti mitte, kaaliumpermanganaadil ei ole viiruse hävitamiseks sobivat toimet tõendatud. Pigem võib see omada kristallide sattumisel limaskestadele, nahale või mujale, ärritavat toimet, aga mitte loodetud kasu.

Kas aurupuhastajaga puhastatavalt pinnalt on viirus hävitatud?

Sellisest regulaarsest märgkoristusest, mida tehakse aurupuhastajaga on kindlasti kasu.

Kuidas kommenteerite meditsiinisüsteemi otsust ravida viirushaigeid mitte enam nakkushaiglas (nagu esimest patsienti) vaid laiali hajutatuna? Kas viirushaigete toomine samasse ehitisse ei tekita kõrgendatud riskigrupile – näiteks südamehaigetele -, kes nakatudes eeldatavasti enamuses intensiivravi hakkavad vajama, lisariski?

Kõikidele Covid-19 patsientidele on siiski tagatud ravi teistest patsientidest täielikult isoleerituna. Selleks on spetsiaalsed isolatsioonipalatid, milles on spetsiifilised tingimused, personal töötab kaitseriietuses ja ei puutu kokku teiste patsientidega. Peab mõistma, et ka tõsine südamehaige või neeruhaige võib olla nakatunud koroonaviirusesse ning seetõttu vajab ta ravi oma põhihaigusele spetsialiseerunud haiglates, aga väga rangelt teistest isoleerituna. Intensiivravi osakonnad on samuti jagatud rangelt kaheks ja paiknevad üsna hästi eraldatuna. Ühed neile, kes ei ole koronaviirusega nakatunud ja teine koronaviiruse haigetele.

Kas on leitud mingeid seoseid nakkuskolletes teatud kuupäevadel valitsenud ilmaolude ja nakatunute arvu (tõusu) vahel?

On erinevaid uuringuid. Hiinlased analüüsisid 100 erineva linna haigestumise näitajaid ja leidsid, et kõrge õhutemperatuur ja kõrge suhteline õhuniiskus vähendas nakkuse levikut oluliselt. Hispaania ja Soome uurijad on leidnud, et enamik puhanguid on tekkinud jahedamate ja kuivemate ilmaolude puhul. Siiski rõhutavad ka need uurijad, et palju on teadmatust ning järeldusi on vara teha. Näiteks Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias ja Aafrikas on mudelite ebakindlus väga suur. Seega, kõik need uuringute tulemused on esialgsed.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!