PEREARST VASTAB | Kus peaks maski kandma? Kuidas end kodus ravida? Kas noor astmaatik on riskigrupis?
Kes ja millises olukorras peaksid eelkõige maske kandma? Kas mask kaitseb viiruse eest?
Eeskätt peaksid maski kandma need, kel on viirusinfektsiooni sümptomid, et kaitsta teisi inimesi haigestumise eest. Pean siin silmas maski, mida kutsutakse meditsiiniliseks või kirurgiliseks maskiks. Kuna koroonaviirus võib nakatada ka 1-2 päeva enne haigustunnuseid, siis on otstarbekas panna mask ette, kui on ettenägematu vajadus viibida sellises kohas kus inimesi on tihedamalt, nt poodi minnes, ühistranspordis sõites.
Mask aga ei asenda teisi olulisi nakatumist vähendavaid abinõusid nagu käte pesemine, pindade puhastamine ning ka teiste inimestega distantsi hoidmine. Ja mask ka ei kaitse täielikult viiruse eest, vaid on üks täiendav abinõu ja selle peale üksi lootma ei tohi jääda.
Maski ei tohi segi ajada respiraatoriga, millel on klapp ja mida kannavad ikkagi meditsiinitöötajad või need, kes puutuvad oma töös kokku haigete inimestega ning eesmärgiks on kaitsta respiraatori kandjat. Respiraator ei filtreeri ära väljahingatavat õhku
Maski kandmisega kaitseme eelkõige teisi inimesi, aga kas maski kandmine vähendab ka kandja organismi jõudva viiruse kogust? Kui inimene hingab viirust vähem sisse, kas haigus võib kulgeda leebemalt?
Jah, selles mõttes on õigus, et kui haiguskandja kannab maski, siis juhul kui ta aevastab või köhib, siis ei satu piisad ümbritsevasse õhku, pindadele ja ka teiste inimeste peale ja seetõttu on viiruse kontsentratsioon ümbritsevas õhus väiksem.
See võib tähendada ka seda, et sisse hingatav viiruse kogus on väiksem ning haigussümptomid leebemad. Aga see ei tähenda, et üldine valvsus peaks kaduma ja seega 2 x 2 reeglist peaksite ikka kinni pidama. Samuti ei tasu ka maski olemasolul viibima teadaolevalt haige inimesega ühes ruumis kauem kui 15 minutit.
Haiglas näeme igapäevaselt, et kirurgilisi maske kantakse heledam pool väljas (ehk siis see vett ja piiski hülgav pool). Nüüd koroona-ajal aga õpetatakse värvilisem (nt roheline) vett-imav pool väljas kandma. Kumb on õige? Hiinas levis isegi õpetus, et kaitsta teisi, peaks kandma värviline pool väljas ja et end kaitsta, siis värviline pool sees. Tekib küsimus, kumba pidi peaks siis kandma terve inimene, kes soovib end näiteks poes käies kaitsta ja miks õpetatakse praegu tervishoiutöötajaid kandma värviline pool väljas?
Kirurgilise maski valge pool on alati seespool ning värviline pool väljaspool. Seesmine pool peab kinni püüdma ja endasse imama kandja poolt eritatavad sekreedi piisad ning roheline pool, mis väljaspool, ei lase neid läbi. Seega kaitseme maskiga kõigepealt teisi inimesi.
Kirurgilised maskid ongi mõeldud ka tervishoiusüsteemis kasutamiseks samal otstarbel, et kirurgi või arsti poolt väljahingatud õhuga ei jõuaks võimalikud haigustekitajad patsiendini meditsiinilise protseduuri käigus. Kui mask muutub niiskeks, tuleb see ära visata (parem kui hoolsast suletavasse konteinerisse) ning tarvitamisele võtta uus. Määrdunud maski korduvkasutada ei tohi.
Mida peab isetehtud maski puhul silmas pidama? Kas pärast kandmist tuleb seda nii pesta kui triikida?
Kui mask on isetehtud, tuleks seda pesta pärast tarvitamist vähemalt 60 kraadise veega ning triikimine ei tee ka paha. Isetehtud maski puhul tuleb silmas pidada, et see mask ei pruugi kaitsta nakatumise eest täielikult, isegi kui see on tehtud juhendite kohaselt, mida jagab Tarbijakaitse.
Seega on ikka lisaks soovitatav regulaarne kätepesu, teiste inimestega vahemaa hoidmine ning haigena tuleks jääda koju.
Kuidas end kodus ravida, kui arsti juurde minna ei ole soovitatav? Millal peaks aga kindlasti arsti poole pöörduma?
Alati on mõistlik kõigepealt kontakteeruda oma perearstiga või pereõega kõigepealt kas telefoni või e-maili teel. Nemad tunnevad teid ja oskavad anda vastavalt teie kaebustele ka nõu, mida teha ning millal tuleks arsti või õe juurde pöörduda.
Kui teil on viirusele viitavad sümptomid, siis tuleks kndlasti kontakti võtta kui palavik on üle 38 ja kestnud enam kui 3 päeva ja palavik ei allu palavikuravimitele, kui teil on tugev valulik köha, õhupuudus, üldiselt väga halb olla.
Kui teil on mingu muu haigus- näiteks südameprobleem, liigesprobleem, siis tuleks kindlasti kontakti võtta kui probleem ägeneb, vaatamata teie igapäevaste ravimite korrapärasele võtmisele.
Ja kui on mõnu muu äge haigus, näiteks põiepõletik, kõhuvalu, siis tuleks samuti pöörduda siis kui probleem on väga häiriv ja segab teie igapäevast toimetamist. Ärge laske oma vaevusel süveneda ja pikalt kesta.
Kas koroonaviirusega tohib kasutada inhalaatorit soolveeauruga/ ventoliiniga või süvendab haigust veelgi?
Kui teil on nohu, siis sobivad sarnased ravimid, mis ka muul ajal. Ventolini koronaviiruse ravimina rutiinselt ei kasutata. Tuleb nõu pidada arstiga, kui teil on astma ja see kipub viirusega ägenema, siis võib seda tarvitada pigem astma ägenemise ravimina. Aga kindlasti soovitan nõu pidada oma perearstiga telefoni teel.
Kas 19aastane astmaatik kuulub riskigruppi? Kuidas koroonasse haigestumise korral käituda, kui peres on 92a voodihaige südamehaigusega vanaema, astmaatikust poeg, detsembris kopsuklamüüdia läbipõdenu. Eluase on väike, isoleerida end ei saa.
Oma astma tõttu olete te riskigrupis küll. Aga astma tõttu on teie risk kõrgem ka haigestuda teistesse viirusinfektsioonidesse. Oluline on oma astma ravimeid tarvitada korrapäraselt, mitte viibida rahvarohkes kohas ja kasutada kõiki teisi abinõusid.
Kui haigestute ja peres on 92-aastane voodihaige vanaema, siis peaksite püüdma end nii vanaemast kui ka astmat põdevast inimesest isoleerida nii palju kui võimalik - ehk et viibida ja magada eraldi tubades, kanda maski, desinfitseerida puudutatavaid ja üldkasutatavaid
pindasid. Kui olete samas toas kõik, siis püüda hoiduda nii kaugele kui saab, õhutada tuba regulaarselt.
Kui te peate oma vanaema eest hoolt kanda, siis tuleb hooldamise ajal maski kanda ja kokkupuude peaks olema võimalikult lühiaegne. Käed tuleb alati enne hooldamist pesta sooja vee ja seebiga.
Konkreetne küsimus koduse ravimise kohta - mitu nädalat köhin, tatistan, kahisen. Perearst kirjutas budesonidi suspensiooni ehk steroidse ravimi mis vist on hoopiski astmaatikutele. Samal ajal terve internet on täis, et steroidsed ravimid ei ole COVID-19 suhtes soovitatavad?
Perearstil oli ilmselt täiesti ratsionaalne põhjendus olemas, miks ta sellise ravimi kirjutas. Kirjutate, et midagi teil „kahises“. Ja ma ka ei tea, kas teil on Covid19 haigus või ei… Internetis olev informatsioon on väga vastuoluline, seetõttu teie perearst oskab jagada teile selgitusi selle kohta enam, mis on antud hetkel teile sobivaim ravim ja miks.
Köhisin kolm nädalat - küll vähem, küll rohkem. Kodused ravivõtted ei mõjunud ja lõpuks kirjutas perearst igaks juhuks telefoni teel antibiootikume välja. Tundus, et need mõjusid. Kuna ma ei tea, mis mul oli (ilmselt siis mitte koroona, kuna AB tegid ju paremaks), siis kas on oht, et nüüd, kui peaksin päriselt koroonaviiruse saama, võib see mul kuidagi hullemini kulgeda, kuna kopsud on juba mitu nädalat nö "korralikult vatti" saanud? Vanus 30, kroonilisi haiguseid ei ole.
Teie jutu järgi sain aru, et antibiootikumi võtmise järgselt saite terveks. Kui see on nii, siis ei ole te suuremas ohus koroonaviiruse suhtes kui varem, enne köhaga haigestumist. Juhul muidugi kui te võtate tarvitusele kõik ennetavad abinõud, mida soovitatakse- käte hügieen, 2x2 reegel jt lülised abinõud, millest igapäevaselt juba räägitakse.
Kas kortermaja trepikoda peaks desinfitseerima, kui majas on kodusel ravil koroonahaige?
Kui koroonahaige püsib kodus ja ei välju ega viibi oma koduse ravi käigus kuhugi, siis kogu trepikoda desinfitseerima ei pea. Küll aga vajalik teile, kui viibite näiteks koroonahaigega koos samas korteris või teda külastate, järgida juba teada reegleid: hoolikas kätepesu, distants vähemalt 2 meetrit, korteris üldkasutatavate pindade puhastus, võimalusel maski kandmine ning ruumide regulaarne õhutamine.
