PEREARST VASTAB | Kas ma olen riskirühmas? Kas õue sportima võib minna? Kui mul on nohu, kas olen juba koroonasse nakatunud? Millal võin ennast terveks pidada?

 (74)
1. osa
Ruth Kalda
Ruth KaldaFoto: Raivo Tasso

Delfi lugejad saatsid eile terve päeva toimetusele oma koroonateemalisi küsimusi Eesti perearstidele. Avaldame perearst dr Ruth Kalda vastuste esimese osa, mis puudutavad viirust ja haigust ennast, selle sümptomeid ja ravi.

Riskirühmad


Kes kuuluvad koroonaviiruse riskirühma? Kas ka rasedad?

Koroonaviiruse riskirühma kuuluvad vanemad, üle 60 aastased inimesed ja need, kel on kroonilised haigused nagu suhkurtõbi, südame-veresoonkonna haigused, kroonilised kopsuhaigused, kasvajatega patsiendid. Eriti on ohustatud üle 80-aastased eakad.

Praeguste teadmiste kohaselt terved rasedad ei ole oluliselt enam ohustatud kui teised terved täiskasvanud. Samas, last ootav ema peaks koroonaviiruse ajal hoiduma lähedastest kontaktidest teiste inimestega ning võimalusel tegema kaugtööd.

Kuidas mõjutab koroonaviirus imikuid ja väikelapsi?

Imikud ja väikelapsed on koroonaviirusest palju vähem ohustatud kui täiskasvanud inimesed. Nad haigestuvad vähem (nakatunutest vaid 0,5 % ) ja põevad seda praeguste teadmiste kohaselt ka palju kergemalt.

Kuidas ennast tervena hoida


Millele oma tervise juures peaks sellisel ajal erilist tähelepanu pöörama? Kas terviserajal ikka võib käia sportimas või tuleb ka sellest viiruseohus loobuda? Kas on okei, kui laps käib koos klassikaaslasega rattaga sõitmas või jalutamas?

Seotud lood:

Oluline on piisavalt puhata, võimalusel liikuda igapäevaselt värskes õhus, aga hoiduge suure hulga inimeste kogunemistest ja lähikontaktidest. Kui teil on võimalik jalutada pargis või metsas, oleks see suurepärane.

Õhutage sageli tube, peske sageli käsi, kasutage ühekordseid pabertaskurätikuid. Meel tuleb hoida värske ja rahulik, leida endale meelistegevusi ja mitte keskenduda vaid negatiivsetele uudistele.

Väljas liikumine, jalgrattaga sõitmine ja jalutamine on kindlasti väga head ja tervist toetavad tegevused. Küll aga soovitan vältida suuremate gruppide kogunemisi ja ühiseid ettevõtmisi. Kui seda tehakse koos ühe lähima sõbraga, kes on terve, on see suure tõenäosusega ohutu tegevus. Teistest sportijatest kiirelt möödudes ja mitte kehalist kontakti omades on nakatumise risk ebatõenäoline. Kui just see inimene, kellest möödute, teie peale ei aevasta ega köhi.

Kuulun riskigruppi seoses kõrgvererõhuga. Töötan kaupluses müüjana, kas peaksin võtma haiguslehe või saan ennast kuidagi rohkem kaitsta kui kätepesu ja desinfitseerimisega?

Müüjana töötades olete kontaktis paljude inimestega, seetõttu suuremas riskis. Käte pesemine ja desinfitseerimine on esmase tähtsusega. Puhastage oma töövahendeid samuti regulaarselt. Võimalusel hoiduge inimestest, keda teenindate, vähemalt 1,5-2 meetri kaugusele. Haiguslehte te ilmselt võtta ei saa, kui pole haigust, aga võite rääkida oma tööandjaga, kuidas tagatakse teie võimalikult ohutu töötamine.

Kas tsink aitab immuunsust tõsta? Kas Hiina soovitus Covid-19 raviks kasutada suures koguses C-vitamiini on usaldusväärne?

Tsink on meie kehale vajalik, nagu ka paljud teised mikroelemendid. Pole aga tõestatud, et tsingi kasutamine aitaks Covid19 haigust ennetada või ravida. Samuti pole põhjust arvata, et kannataksite tsingipuuduse käes, kui tarbite igapäevaselt teraviljatooteid, pähkleid või seemneid, kaunvilju.

Mõned varasemad uuringud on näidanud, et 200 mg C-vitamiini igapäevaselt viirushaiguse ajal aitab lühendada haiguskestust umbes ühe päeva võrra. Seetõttu otsustatigi ilmselt Wuhanis uurida, kuidas toimib C-vitamiin Covid19 patsientidele. Veebruaris seda uuringut alustati, aga tulemused selguvad alles septembris. Võin aga soovitada C-vitamiini asemel tarvitada igapäevaselt puu- ja köögivilju!

Koroonaviiruse sümptomid


Milline on tüüpiline koroonaviiruse kulg ajas? Millised on hingamisraskuse tunnused (sh väikelapsel)? Kui kiiresti muutub haigus raskest haigusest eluohtlikuks?

Praeguseks on teada, et peiteperiood võib koroonaviirusel olla kuni 14 päeva, kuigi enamikel juhtudel jääb see 4-5 päeva juurde. Tüüpilisemateks sümptomiteks on palavik, mis võib varieeruda 37-39 kraadi vahel, väsimustunne ning kuiv köha. Harvem võivad esineda veel ka isutus, lihasvalu, õhupuudus. Haiguse kestus varieerub üsna suuresti, 7-12 päevani, sõltuvalt raskusastmest. Siiski on raskeid juhtumeid vähe, enam kui 90% juhtudest on kerged haigusjuhud.

Ei tohi unustada, et meil liigub ka mitmeid teisi viiruseid, mis lastel hingamisraskust võivad põhjustada, tüüpilisim neist on RSV viirus. Tavaliselt esineb kõrge palavik, köha, nohu, neelupõletik, nõrkus. Hingamisraskus väljendub justkui astmaatilises hingamises, hingamissagedus on kiirenenud, enamasti võib tekkida alla aastastel lastel. Tavaliselt ei saa nad selle tõttu ka magada, on rahutud. Kui seda märkate, tuleb pöörduda kiirabi poole. Kergematel juhtudel saate pöörduda perearsti poole.

Kui mul on astma ja krooniline köha, kas siis on võimalik testida koroonaviiruse osas või tuleb end testimata potentsiaalseks nakatunuks pidada?

Kui teil on astma juba varem diagnoositud haigus ja saate ka vastavat ravi, lisaks aastaid kestnud krooniline köha, siis ei ole põhjust arvata, et need sümptomid teil koroonaviirusest on. Kui aga teil on hiljuti lisaks tekkinud palavik ja muud viirusinfektsiooni nähud, siis tuleb teil pöörduda oma perearsti poole telefoni teel ja nõu küsida.

Kas koroonaviirus võib põhjustada ka alatemperatuuri?

On teada, et esineb koroonaviiruse juhtumeid, kus palavikku pole, aga alatemperatuuri kohta pole mul konkreetset teadmist. Mõnel inimesel ongi talle omane kehatemperatuur 35,9, teisel jälle 36,9. Ööpäeva jooksul võib kehatemperatuur kõikuda kuni kraad.

Kui juba nädal aega on nohu, vahel on hääl ära, lihased valusad, silmad imelikud ja jooksevad vett, aga kehatemperatuur 35,6-36,2 kraadi vahel. Kas see võib olla koroona?

Pole väga tüüpiline, meil on ka teisi viiruseid liikvel. Kui te ei ole teadaolevalt kokku puutunud ühegi koroonaviiruse haigega, ega ei ole tulnud välisreisilt, siis on tõenäosus koroonaviituseks väike, aga ka mitte olematu. Igal juhul tuleb jääda haigena koju ja püüda vältida kontakte teistega.

Lõhnataju on kadunud, nina on tatine, kurk kraabib, hingamine on raske ja palavik alati 37,1-37,5. Mida tuleks teha?

Jääge koju, kui töötate võtke haigusleht, ravige oma nohu ja valutavat kurku käepäraste koduste võtetega ning helistage perearstile, kui palavik tõuseb üle 38,5 ning üldseisund muutub kehvemaks.

Mul on õhupuudus. Kuidas teha kindlaks, kas see on koroonast või mul varemgi esinenud paanikahoog?

Kui teil on vaid õhupuudus, aga ei esine palavikku, kuiva köha, väsimustunnet ja teisi koroonaviiusele iseloomulikke sümptomeid, siis on tegemist pigem juba teile tuttava paanikahooga. Ilmselt oskate selle tunnuseid ära tunda ja enesabi võtteid kasutada.

Hooldan enda üle 80 aastast ema. Perearst kahtlustas mul koroonaviirust, aga terviseamet ei pidanud vajalikuks testi teha. Püüan olla lähikontaktis temaga minimaalselt, kannan kummikindaid ja maski, pesen käsi palju. Kas see on piisav? Milliseid sümptomeid peaksin tema puhul jälgima?

Olete juba põhilise teinud. Lisaks õhutage võimalikult palju tuba, püüdke võimalusel mitte kasutada sama vanni või siis see kasutamise järel samuti hoolikalt puhastada. Erinevad söögi ja jooginõud. Oma eaka ema puhul võivad tekkida sarnased sümptomid, mis teilgi: palavik, kuiv köha, väsimus ja nõrkustunne. Jälgima peab võimaliku hingelduse ja õhupuuduse suhtes ja arsti poole tuleb pöörduda ka siis kui palavik on emal üle 38 kraadi või kui näete, et ta on muutunud uimaseks või esineb segasust.

Kui on tehtud B-gripi vaktsiin, siis kui suur tõenäosus on, et nakatutakse B-grippi? Või on pigem sümptomite tekkimisel alust kahtlustada Covid19?

Sõltub sümptomitest, mis teil on. Kui gripi vastu olete vaktsineeritud, siis ilmselt grippi te enam ei põe. Aga meil on ka mitmeid teisi viirushaigusi ringlemas. Püsige kodus, täitke hügieenireegleid ja vältige lähedastega kontakte. Nii vähendate teiste haigestumist, ükskõik, millist viirushaigust te hetkel ka põete.

Kodused ravimeetodid ja terveks saamine


Kui viirus on juba kallal, siis mis on ravisoovitus?

Tuleks võtta aeg maha ja lasta oma kehal haigusega toime tulla, ilma teda ülemäära muude asjadega üle koormates. Pean siin silmas nii vaimset kui füüsilist koormust. Kui on vaja palavikualandajaid, tarvitage neid. Kasutage ühekordseid taskurätikuid, peske käsi hoolega, vältige lähedasi kontakte teistega ja hoidke meel rõõmus ja tehke meeldivad tegevusi.

Millal saab ennast terveks pidada? Millal haigusest tervenenud inimene enam ei nakata teisi? Kui kaua ma pean kodus olema, tunnen end suht hästi aga vanus on üle 60, seega riskigrupis?

Kodus isolatsioonis tuleks püsida 14 päeva haigustunnuste tekke algusest. Kui siis ei ole enam ühtegi haigustunnust, siis on kindel, et te kedagi enam ei nakata. Kui teil on 14 päeva möödudes veel kas palavik või köha, siis peaksite mõned päevad veel kodus püsima. Kui kõikide kaebuste taandumisest on möödas 2 päeva, siis on kindel, et olete terve ja kedagi ei nakata.

Kas koroonaviirus tekitab immuunsuse või võin uuesti selle läbi põdeda? Kuidas see koroonapuhang üldse lõppeda saaks, kui see immuunsust ei tekita?

Kas immuunsus tekib pärast haiguse läbipõdemist, on praegu veel liiga vara öelda. Viirus on uus, tekkis alles detsembri lõpus. Seniste viiruste ja ka koroonaviiruste põhjal võib arvata, et inimestes võiksid tekkida kaitsvad antikehad. Aga kindlalt me seda veel eeldada ei saa.

Viiruse elujõulisus


Kas ja kui kaua elavad viirused valmistoidus? Kui tellida valmistoitu koju, siis kui toidu valmistaja ei ole järginud hügieeninõudeid ja on olnud nakatunud, siis kas toitu süües on samuti oht nakatuda? Kas soojal toidul või nt külma salati või saiakese puhul on mingi vahe ohutuses?

Kui me räägime koroonaviirusest, siis puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et inimesed saaksid nakatuda koroonaviirusesse toodete, tarbekaupade või toidu kaudu. Sellekohase uuringu on teinud Saksa Riskihindamisinstituut ja nende raport on kättesaadav ka maaeluministeeriumi kodulehel. Siiski tuleb toidu käitlemisel ja ettevalmistamisel jälgida hoolikalt hügieeni eeskirju, silmas pidades seda, et toidus võib sisalduda ka muid patogeene.

Kas ultraviolettkiirgus hävitab viirust?
Jah, uuringute kohaselt on koroonaviirus tundlik ultraviolettkiirguse valgusele kui ka kuumusele. Seega saab kasutada ultraviolettlampe ruumisiseselt, et viirust hävitada.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!
Küsitlus #118543