PEREARST VASTAB | Astma, ülekaal, kõrge vererõhk - mis paigutab inimese riskirühma? Mida teha koroonapuhangu ajal krooniliselt haige lapsega?

 (29)
Mida teame koroonajärgsete tüsistuste kohta?
PEREARST VASTAB | Astma, ülekaal, kõrge vererõhk - mis paigutab inimese riskirühma? Mida teha koroonapuhangu ajal krooniliselt haige lapsega?
Ruth KaldaFoto: Raivo Tasso

Perearst dr Ruth Kalda vastab Delfi lugejate esitatud küsimustele selle kohta, kuidas on seotud kroonilised haigused ja koroonaviirus.

Millise haigusega kuulub riskirühma ning mida need inimesed tegema peaks?


1. Kas inimene kuulub igasuguse kroonilise haigusega COVID-19 riskirühma, või on COVID-19 ohtlikum vaid konkreetsete krooniliste haigustega inimestele? Milliste krooniliste haiguste puhul peaksid inimesed eriti ettevaatlikud olema?

Eesti enda koroonaviiruse levimuse uuringu andmetel on haigestunute hulgas enim neid, kes põevad mingit kroonilist südame-veresoonkonna haigust (kõrgvererõhktõbi, südame puudulikkus), krooniliste kopsuhaigustega patsiendid (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, mõõduka ja raske astmaga inimesed, tsüstiline fibroos) ning kroonilise neeruhaigusega patsiendid. Lisaks on ohustatud patsiendid, kel on kasvaja. Need, kes on kunagi aastaid tagasi kasvaja ravi saanud ja praeguseks tervenenud, nemad enam olulisse riskigruppi ei kuulu. Ja eeskätt on ohustatud ka need, kes saavad immuunsust pärssivaid ravimeid või kel on mõni oluline immuunhaigus.

2. Käsi pesema ja vahet hoidma peavad kõik - mida enamat peaksid tegema inimesed, kes kroonilise haiguse tõttu riskirühma kuuluvad?

Kui koroonaviiruse levimus on piirkonnas kõrge, siis peaks piirama igapäevaseid kontakte ning käima ja viibima vaid nendes kohtades, kus tõepoolest väga vajalik (tööl, apteegis, toidupoes, arsti juures). Nendes kohtades, kus distantsi hoidmine pole võimalik ja eeskätt siseruumides, peaks kandma maski.

Seotud lood:

3. Mul on astma, kasutan Seretide Diskus 100. Kas ma olen riskirühmas?

Sõltub sellest, kui hästi on teie astma kontrolli all. Mõõduka kuni raske astmaga inimestel võib olla suurem oht COVID-19 tõttu raskemalt haigestuda. Kuna koroonaviirus kahjustab nina, kurku, kopse (hingamisteid) võib see põhjustada ka astma ägenemist, aga ka kopsupõletikku. Seega on hästi oluline astma ravimite regulaarne ja hoolikas tarvitamine. Vältima peaks nii hoolsalt kui võimalik ka teisi astma ägenemist põhjustavaid tegureid.

4. Kas juhul, kui süda on iseenesest terve, kuid esineb lisajuhtetee ning aegajal sellest tingitud rütmihäiret, on see ohuteguriks Covidi puhul?

Kui süda on terve, vererõhk on normis, südame-veresoonkonna ravimeid ei tarvita, siis ei peaks te pelgalt lisajuhtetee tõttu nakatumise suhtes kõrgemasse riskigruppi kuuluma.

5. Kui kõrgvererõhutõbi on ravimitega õigel tasemel, kas olen riskigrupis?

On tõepoolest hästi oluline, et teie kõrge vererõhk oleks hästi ravitud, samas kuulute oma haigusega siiski riskigruppi ja seetõttu on muude ennetusabinõude kasutamine ikkagi vajalik.

6. Kas haavandilise koliidi põdeja on riskirühmas?

Hästi oluliselt sõltub risk sellest, milliseid ravimeid tarvitate ning milline on teie hetke tervislik seisund. Need, kes tarvitavad immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid, bioloogilisi ravimeid, on kindlasti riskigruppi kuuluvad.

7. Kas riskigruppi kuuluvad ka vaimse tervise probleemiga inimesed, kui on näiteks depressioon, skisofreenia, psühhoos?

Riskigruppi kuulumine antud haiguste puhul võib olla mitmesugune: ühest küljest võib meeleolu häire, vaimse tervise probleem koroonaepideemia oma ebahariliku olukorra tõttu olemasolevat vaimse tervise probleemi süvendada, sest turvaline keskkond on muutunud järsku ebaturvaliseks, reegleid on palju ja nendes orienteerumine on keerukas, sotsiaalseid kontakte ja suhtlemist vähem.

Teisalt- kuna vaimse tervise häire tõttu võib informatsiooni tõlgendamine, sellest arusaamine ja reeglite järgimine olla puudulik, võib see tingida ka enam ohustatud käitumise ja sellest tulenevalt ka nakatumise riskigruppi sattumise. Küll aga ei ole ma lugenud, et nad oleksid enam ohustatud raskelt kulgevast haigusest.

8. Kas Gravesi tõvega (kilpnäärme ületalitus) inimesed kuuluvad samuti riskirühma ning kui jah, kas ainult haiguse ägenemise korral või ka siis, kui hetkel on kilpnäärme talitus normaalne?

Kilpnäärme üle-või alatalitlusega patsiendid ei kuulu automaatselt immuunnõrgestatud ja seega ka koroonaviiruse suhtes kõrgenenud riskiga inimeste gruppi. Autoimmuunsete kilpnäärmehaiguste eest vastutav immuunsüsteemi osa on eraldi immuunsüsteemist, mis vastutab viirusnakkuste, näiteks koroonaviirus, tõrjumise eest. Nii L-thyroxin ega ka näiteks kilpnäärme ületalitluse puhul võetavad ravimid (propüültiouratsiil, methimazol) ei muuda ega nõrgenda immuunsüsteemi. Mõned kilpnäärme haigusega patsiendid saavad aga steroidravi ja mõned ka immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid ning bioloogilist ravi. Nendel juhtudel kuulutakse kõrgenenud riskiga inimeste hulka.

9. Kas ajukasvaja ja epilepsiaga kuulub riskirühma?

Praegu puuduvad tõendid selle kohta, et ainult epilepsia korral on inimestel suurem tõenäosus koronaviirusesse haigestuda või et neil on raskemad sümptomid. Krampide raviks kasutatavad standardsed ravimid, mida nimetatakse epilepsiavastasteks ravimiteks, ei pärsi immuunsust. Kuid epilepsia on väga mitmekesine seisund. Mõnel epilepsiaga inimesel on lisaks epilepsiale ka muud seisundid, mis võivad neil riski suurendada. Näiteks kui krambid on kaasuvaks mõnele haigusele, mis immuunsüsteemi nõrgendab, siis ollakse kõrgenenud riskirühmas. Kui epilepsiaga inimesed haigestuvad koroonaviirusesse ja neil tekib kõrge palavik, siis võib see krambisündroomi või muud epilepsia sümptomi teket provotseerida.

Kasvajaga patsiendid kuuluvad koroonaviiruse riskirühma.

10. Kas HIV-positiivsena olen riskirühmas?

Mitmed uuringud, mis on läbi viidud Inglismaal ja ka Ameerika Ühendriikides näitavad, et tõhusat ravi (antiretroviirusravi) saavatel HIV-nakkusega inimestel ei ole risk surra COVID-19 tõttu oluliselt kõrgem. Siiski soovitatakse olla mõnevõrra ettevaatlikum, hoiduda rohketest sotsiaalsetest kontaktidest ning järgida ka hügieenireegleid. Need aga kehtivad muidugi kõigile. Nendel, kel on madal CD4 rakkude arv, kes ei saa tõhusat ravi või kui HIV-infektsioonile kaasub ka teisi kroonilisi haigusi, nagu südame-veresoonkonnahaigus, diabeet või rasvumus, siis on suremus Covid-19 tõttu oluliselt kõrgem.

11. Kas ülekaalus inimene peaks COVID-19 viirust normaalkaalus inimesest rohkem kartma?

Neil, kes on rasvunud, see tähendab, et keha massi indeks on üle 35, neil on oluliselt kõrgem risk haigust raskelt põdeda. Neil on oluliselt suurem risk haiglaraviks, intensiivravisse sattumiseks ja ka suremus on kõrgem. Ja on leitud, et rasvumus on iseseisev riskifaktor. See tähendab, et isegi siis, kui ei esine neid kroonilisi haigusi, mida tugevalt ülekaalulistel inimestel esineb sagedamini (südamehaigused, diabeet), on risk raskelt kulgevaks Covid 19 haiguseks kõrge. Need, kes on kergelt ülekaalulised, nendel oluliselt kõrgemat riski pole leitud.

12. Mida teame koroonajärgsete tüsistuste kohta? Põdesin raske koroona läbi, nüüd kilnäärme ületalitlus, just eelmine vereproov oli korras - kas võib olla, et see on koroona tüsistus?

COVID-19 on suhteliselt uus viirus, seega pole meil veel palju teavet selle kohta, kuidas see mõjutab kilpnäärme seisundit. Mõned uuringud, mis on tehtud, näitavad, et patsientidel, kes põdesid läbi raskekujulise COVID-19 haiguse, on täheldatud kilpnäärme talitluse teatud muutusi, ka hüpertüreoosi, samas vajab see valdkond veel täiendavat uurimist.

Kroonilise haigusega lapsed koroonaajastul


Lapsed põevad koroonat küll kergemalt, ent kas peaksime siiski tavapärasest rohkem hoidma krooniliste haigustega lapsi? Kui, siis kuidas? Ilmselt pole lahendus, et laps jätab kooli minemata. Nii tuleb ikkagi veeta päevad väikeses klassiruumis teistega koos. Käib koolis maskiga ja saab seepärast võib-olla soovimatut tähelepanu? Näiteks immuunpuudulikkusega laps, kes saab bioloogilist ravi + Imurani. Kas selliste laste haigestumise ja haiguse kulgemise kohta on maailmas juba andmeid?

Lapsed iseenesest põevad Covid-19 haigust kergemini kui täiskasvanud ning Covid-19 on alla 10 aastaste laste hulgas harvem levinud. Siiski on teatud krooniliste haigustega lapsed kõrgema riskiga kui teised. Nendeks on lapsed, kel on immuunpuudulikkus, kes saavad bioloogilist ravi (immuunravi), aga ka need, kel on metaboolsed haigused, nagu I tüüpi diabeet, kaasasündinud südamehaigused, olulised geneetilised haigused, kasvajalised haigused, kroonilised kopsuhaigused jt.

Oluline on olemasolevaid haigusi korralikult ravida, vaktsineerida teiste nakkushaiguste vastu (juhul kui ei ole absoluutseid vastunäidustusi).

Sotsiaalsed kontaktid on lastele muidugi olulised, nagu ka koolis käimine. Seetõttu tuleks lähtuda konkreetsest epidemioloogilisest olukorrast. Kui koroonaviiruse levimus on piirkonnas, kus elate, juba päris kõrge ning ka koolis on olukord, kus õpilased haigestuvad, siis oleks targem riskigruppi kuuluv kroonilise haigusega laps koduõppele jätta. Siiski on leitud, et koolid pole kohaks, kus lapsed enam nakatuvad kui mujal, eriti siis, kui koolid järgivad kõiki ettevaatusabinõusid.

Laps soovib siiski omaealistega suhelda. Kui tal on sõber või mõned sõbrad, kes on terved ja kelle pere ja lähikondlaste hulgas ei ole haigestunuid, võite lubada oma lapsel siiski nendega kohtuda, kas oma enda kodus või siis õues. Laps ei tohiks aga viibida pidudel ega suurema rahvahulgaga üritustel. Suure hulga klassikaaslaste koju kutsumine pole ka kõige mõistlikum, isegi kui on sünnipäev. Maski kandmine võib olla tõepoolest keeruline ja stigmatiseeriv, samas on see siiski abinõu, mis teatud hetkedel on nakatumise riske vähendav.

Ohutusmeetmed juhuks, kui elate ühel pinnal COVID-19 positiivse inimesega


Kas suudaksite anda mingeid elementaarseid juhtnööre, kuidas hakkama saada, kui on neli inimest kolmetoalises korteris, ja üks neist on koroonapositiivne? Mujale kolimiseks pole võimalust. Kuidas igapäevaselt toime tulla, et ülejäänud ei nakatuks? Mida karta või tähele panna igapäevastes toimingutes - kas ukselink, kahvel, tass, seep, prillaud on teiste jaoks ohuallikas? Kas sellises olukorras on kõigil pereliikmetel ennetusmeetmena kohustus kodus maski kanda?

Kuigi olukord on keeruline, on teatud võimalused nakkuse peresisese leviku ennetamiseks siiski olemas. Esimene ja kõige olulisem reegel on kõikidel pereliikmetel maski kandmine. See võib tunduda ebamugav ning keeruline järgida, sest nii söömiseks, pesemiseks kui magamiseks tuleb mask ju eest ära võtta. Seetõttu peaks siiski leidma võimaluse, et nakatunud pereliige oleks eraldi toas ja magaks ka eraldi toas. Pereliikmetega tuleks hoida distantsi. Kui peab viibima ühes ruumis, tuleks kanda maski. Tubasid tuleks võimalikult sageli õhutada.

Kasutada võimalusel eraldi tualettruumi. Kui see pole võimalik, puhastada enda järel kontaktpindu (ukselingid, kraaninupud, loputuskasti nupud) desinfitseerimisvahendiga. Nakatunu peaks kasutama vannituba viimasena ning vältima peaks oma hügieenitarvikute jagamist, eriti tuleks jälgida seda, et käterätikud oleks eraldi. Kööki tuleks kasutada teistest pereliikmetest erineval ajal, võimalusel süüa oma toas.

Need reeglid võivad tunduda karmid, samas toimub enamik nakatumisest pereringis ning seetõttu tuleks eriti hoolas olla kui peres on eakamaid, krooniliste haigustega inimesi.