“Arstidena me teame, et tõenäoliselt kasvab päevane nakatumiste arv järgmise umbes 2 nädala jooksul eksponentsiaalselt, see tähendab kordades, kuni saavutab platoo, mille järel saabub langus. Kindlasti tuleb juurde ka surmasid. Kõik see tähendab, et ka meil võib tekkida olukord, kus haiglad ja perearstikeskused ägavad ülekoormuse all, meedikud langevad üksteise järel rivist välja,” kirjutas Joller.
“Teame kõike seda ette, ja sellest tulenevad ka meedikute soovitused ja hoiatused. Ja sellest tuleneb ka kogu meditsiinisüsteemi valmistumine suureks puhanguks - õnneks oskame seekord seda teha palju paremini suunatult. Ja me oskame seda, sest oleme rohkem kui 150 aastat harjutanud,” lisas ta. Joller tõi välja, et meeleoluhäirete tänapäevane käsitlus sai alguse vaid mõnikümmend aastat tagasi ning samal ajal on toimunud suur tehnoloogiline areng. Tänu sellele liigub info sekunditega, eriti halb teave.
“Meedikute jaoks on täiesti uus see, kuidas reageerib inimese psüühika pandeemiale tänapäeva infokülluse foonil - inimese psüühika ei ole sellise infotulvaga veel kohastunud.
Pandeemiat kirjeldavad sõnumid on reeglina hirmutavad, oma osa annavad ka piirangud, mis piiravad vaimse tervise seisukohalt üliolulisi inimlikke kontakte,” teatas Joller.
Ta märkis, et psüühilist mõju tuleb arvestada kõikide piirangute puhul, alates maskide kandmise nõudest ja lõpetades koolide, meelelahutusasutuste sulgemise ja kaugtööga. Vaimsele tervisele mõjuvad isegi minimaalselt, näiliselt väga väikesed piirangud - need tekitavad hirmu, ebakindlust tuleviku ees, süvendades olulisel määral olemasolevaid psüühikahäireid. Lõpuks juhtubki, et ärahirmutatud inimene jääb üksi.”
Enesetappude arv kasvas
Joller nentis, et hirm mõjutab lapsi tugevamalt, sest nad ei oska ohtu adekvaatselt hinnata. Lisaks on eriliselt keerulises olukorras lapsed ja täiskasvanud, kelle kodus valitseb vägivald. “Neile võib üksindus olla eluohtlik. Juba praegu on laste ja noorte enesetappude arv oluliselt suurenenud võrreldes eelmiste aastatega,” nentis Joller. Seetõttu kutsus ta inimesi mõtlema hoolikamalt oma käitumise üle. “Te ju teate, mida teha - vältige lähikontakte, kandke rahvarohketes siseruumides ja ühistranspordis maske, peske käsi ja järgige hügieenireegleid aevastamisel, köhimisel, nuuskamisel.”