“Arstidena me teame, et tõenäoliselt kasvab päevane nakatumiste arv järgmise umbes 2 nädala jooksul eksponentsiaalselt, see tähendab kordades, kuni saavutab platoo, mille järel saabub langus. Kindlasti tuleb juurde ka surmasid. Kõik see tähendab, et ka meil võib tekkida olukord, kus haiglad ja perearstikeskused ägavad ülekoormuse all, meedikud langevad üksteise järel rivist välja,” kirjutas Joller.

“Teame kõike seda ette, ja sellest tulenevad ka meedikute soovitused ja hoiatused. Ja sellest tuleneb ka kogu meditsiinisüsteemi valmistumine suureks puhanguks - õnneks oskame seekord seda teha palju paremini suunatult. Ja me oskame seda, sest oleme rohkem kui 150 aastat harjutanud,” lisas ta. Joller tõi välja, et meeleoluhäirete tänapäevane käsitlus sai alguse vaid mõnikümmend aastat tagasi ning samal ajal on toimunud suur tehnoloogiline areng. Tänu sellele liigub info sekunditega, eriti halb teave.

“Meedikute jaoks on täiesti uus see, kuidas reageerib inimese psüühika pandeemiale tänapäeva infokülluse foonil - inimese psüühika ei ole sellise infotulvaga veel kohastunud.
Pandeemiat kirjeldavad sõnumid on reeglina hirmutavad, oma osa annavad ka piirangud, mis piiravad vaimse tervise seisukohalt üliolulisi inimlikke kontakte,” teatas Joller.

Ta märkis, et psüühilist mõju tuleb arvestada kõikide piirangute puhul, alates maskide kandmise nõudest ja lõpetades koolide, meelelahutusasutuste sulgemise ja kaugtööga. Vaimsele tervisele mõjuvad isegi minimaalselt, näiliselt väga väikesed piirangud - need tekitavad hirmu, ebakindlust tuleviku ees, süvendades olulisel määral olemasolevaid psüühikahäireid. Lõpuks juhtubki, et ärahirmutatud inimene jääb üksi.”

Enesetappude arv kasvas

Joller nentis, et hirm mõjutab lapsi tugevamalt, sest nad ei oska ohtu adekvaatselt hinnata. Lisaks on eriliselt keerulises olukorras lapsed ja täiskasvanud, kelle kodus valitseb vägivald. “Neile võib üksindus olla eluohtlik. Juba praegu on laste ja noorte enesetappude arv oluliselt suurenenud võrreldes eelmiste aastatega,” nentis Joller. Seetõttu kutsus ta inimesi mõtlema hoolikamalt oma käitumise üle. “Te ju teate, mida teha - vältige lähikontakte, kandke rahvarohketes siseruumides ja ühistranspordis maske, peske käsi ja järgige hügieenireegleid aevastamisel, köhimisel, nuuskamisel.”

Joller jagas teemade kaupa soovitusi viiruse tõkestamiseks. Näiteks ei pea vältima lähikontakti tervena ühes leibkonnas. Küll aga tasuks hoiduda füüsilisest kontaktist väljaspool pereringi.

Töökohtades soovitas Joller samuti lähikontaktidest hoiduda. "Pidage ühiseid lõunapause, aga istuge üksteisest eemal, umbes 1,5-2 meetri kaugusel. Istuge pigem kõrvuti kui vastakuti. Ärge jagage tasse või pudeleid omavahel, sööginõud peske korralikult," soovitas ta. Töökollektiivid võiks jagada gruppideks, et kogu personal ei peaks nakatumise korral koju jääma. "Kui vähegi võimalik, kasutage kaugtöö võimalusi, aga olgu kontorites alati kindlad grupid," kirjutas Joller. Peale selle tasuks töötada ühes kohas, sest liikumine tähendab uusi kontakte, samal põhjusel tasuks kontaktkoosolekuid ja kliendikülastusi vältida.

Koolilapsi ei tohi unustada

"Teenindajatel, kes puutuvad inimestega palju kokku, soovitan kanda kirurgilist maski ja visiiri või ilma klapita respiraatorit ja kaitseprille. Kui klientide ja teenindaja vahel on klaas, piisab ka kirurgilisest maskist või respiraatorist. Oluline on ka kätehügieen," rõhutas perearst.

Perekonnad ja sõbrad peaksid praegu vältima üksteise külastamist siseruumides. "Külastades istuge pigem kõrvuti kui vastakuti, hoidke distantsi," teatas Joller. Lisaks võiks õues distantsi hoida. Sama kehtib väljaspool leibkonda inimestega ühes sõidukis viibides. Väga oluliseks pidas Joller suhtluse jätkamist, seda saab teha näiteks telefonitsi või ohutust kaugusest. "Hoolitsege ka laste ja noorte suhtlemisvajaduse eest - neile on sõbrad kogu maailm! Olge loomingulised!"

"Kutsun valitsust üles väga hoolega läbi mõtlema kõiki kasutatavaid piiranguid. Kui vähegi võimalik, jäägem ikkagi toetuma inimeste isiklikule vastutusele. Nagu mainisin, on nakatumiste arvu tõus praegu praktiliselt vältimatu," rõhutas Joller. Näiteks peavad koolid, lasteaiad, huviringid olema avatud nii kaua, kui võimalik. "Ma loodan väga, et valitsus ei pea meid sundima üksteisest eralduma, koju jääma, maske kandma jne. Meie inimesed on piisavalt targad, et ise hakkama saada. Mäletate PISA-skoore? Isegi lapsed on meil targad," tõi Joller välja.

"Mina olen küll veendunud, et ma võin Eesti inimesi usaldada. Juba seepärast, et Eesti on endiselt madalaimate nakatumisnäitajatega riikide hulgas. Jätkame samamoodi! Hoolikalt!"